Nordea panga värskest raportist selgub, et kuigi Eestis on palgad tublisti langenud, makstakse töötajatele endiselt liiga palju ning see ohustab riigi konkurentsivõimet.
Reaalpalgad on Eestis madalad, küll on meil EL kõrgemad maksud (sh varjatud ja peidetud maksud).
Palkade alandamise kõrval on alternatiiviks maksukoormuse langetamine.
Eesti kaupade ekspordi konkurentsivõime languse põhjused ei peitu maailmamajanduses, vaid meie enda majanduskeskkonnas.
Eesti ettevõtete maksukoormus kasumist oli viimastel andmetel 49,1%. Paigutume 180 riigi seas 131. kohale (Paying Taxes 2010). Tegelik olukord (makse tõsteti) on veelgi hullem. Tulemus kajastub kõrgetes omahindades, väikestes müügikäivetes.
Ettevõtluse nõrgimaks lüliks on kõrgetest omahindadest tingitud konkurentsivõime langus.
Ettevõtlus rajaneb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel. 2000. aastal moodustasid mikroettevõtted umbes 70 protsenti äriühingutest. Suurettevõtete osa oli alla ühe protsendi.
Krediidiinfo kokkuvõttest “Eesti ettevõtete finantsnäitajad 2008” selgus, et võrreldes 2007. aastaga kasvas mullu majandusaasta kahjumiga lõpetanud firmade hulk 32 protsendi võrra, 27 051 ettevõtteni.
Ettevõtete majandamine peab olema kasumlik, et püsida konkurentsis. Investeerimiseks tuleb toota lisaressursse.
Tooteareng on väga kallis Väikestest ettevõtetest koosnev ettevõtlus toimibki vaid alltöövõtul, edukuse kujundavad hinnatasemed.
Riigitulusid saab kasvatada konverteeritava lisaväärtusse kasvatamisega, mitte lisaväärtusseemne ära korjamisega (maksukoormuse tõstmisega). Selline reegel kehtib majanduslanguse tingimustes.
Riigi haldusstruktuur tuleb efektiivsemaks ja võimetele vastavamaks muuta. Elame riigis, kus on alla 600,000 palgasaajat. Ühest riigi servast teise sõitmiseks kulutame vaid tunde. Sellise riigi haldamine ei pea keerukas olema. Oleme selle ise keerukaks teinud.
Monopoolsed ettevõttted ühiskonnas on võtnud võimu.
Riigikogus arutatakse monopolide ohjeldamise eelnõu. Tegemist on majanduskeskkonda ja konkurentsi turgutava katalüsaatoriga. Eelnõu soovitud kujul jõustumine on paraku kahtlane, sest peaosalise ressursid võimaldavad seadusandja meelsust muuta. Monopoolsete ja riigihangetel toimivate äriühingute tiivad vajaksid hädasti kärpimist.
Ausse tuleks tõsta innukas aktivatesse investeerimine, sunniviisilises lisaväärtuse ümberjagamises järele anda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment