Eesti Panga president Andres Lipstok ütles riigikogus, et uute töökohtade loomist pärssivat tööjõu maksukoormust peab valitsus kiiremas korras vähendama.
Nõustun tema seisukohaga, kuid eelistaksin detailide asemel terviklimumat lähenemist.
Oleme harjunud erinevate edetabelitega.
Seda, et nende koostamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid ja võrreldamatuid algarve, teadvustame vähem. Nii võib näiteks parimaks sportlaseks ühel ja samal alal osutuda valituks mitu sportlast – üks hetkel parima tulemuse eest, teine hooaja stabiilsuse (aritmeetiliselt kõrgim keskmise koht) eest, kolmas suurvõistluse võitmise eest jne.
Sama kehtib ka maksukoormuse hindamise kohta. Maksukoormuse hindamisel ei saa lähtuda vaid riigieelarve- ja omavalitsuste maksutulu ja sisemajanduse kogutoodangus jagatisest. Arvestada tuleb ka varjatud- ja imaginaarseid maksudega. Vähem oluline ei ole SKT kvaliteet.
Reaalne maksukoormus Eestis on EL kõrgemaid. Sellest ka kesine riigieelarvetulu ja ettevõtete teistest suurem konkurentsivõime langus.
Nõustun prof. Ülo Ennustega, kes väidab, et maksukoormus Eestis on kõiki makse arvestades üle 50%, samas kui riigieelarve järgi oli see Eurostati andmetel 2007. aastal 33,1%.
Varjatud- ja imaginaarsetele maksude ning kogu maksukoormuse kõrval tuleb arvestada ka seda, mida kodanikud selle eest vastu saavad. Siin on küll meie ühiskonnal põhjust punastamiseks. Sotsiaalne kindlustatus seisab riigis õblukestel jalgadel, isegi elementaarsed konstitutsioonilised põhiõigused on paljudele tagamata.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment