Arvamus sellest, et eestlaste elujärg peagi paraneb, on ekslik.
Ühiskonnas toimuvast selge pildi saamiseks tuleb jälgida kõiki indikaatoreid. Üksikutest üldistuste tegemine viib valede järeldusteni.
Arvust olulisem on trend, mille tuletamisel on oluline leida õige võrdlusbaas.
Registreeritud töötus langeb. Selline tendents võimaldab järeldada, et töökohtade vähenemine on järgi andnud. Olukorra paranemist see ei näita. Pigem näitab seda sotsiaalmaksulaekumine. Viimane on aga langustrendis.
Väga oluline näitaja on tasakaalustatud sisemajanduse kogutoodangu kasv. Aasta alguses toimus kasv avalikus halduses ja riigikaitses. Sellist kasvu ei soovitaks isegi vaenlasele – see teeb kõiki vaesemaks.
Üle mitme kuu halvenes mais laenuportfelli kvaliteet, kui üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht kasvas 821 miljoni krooni võrra ning nende osakaal laenuportfellis tõusis seitsmele protsendile, teatas Eesti Pank.
Vaatamata sõnumi olulisusele, ei pöörata sellele tõenäoliselt erilist tähelepanu.
Strukturaalseid muudatusi ühiskonnas pole toimunud. Pole alust arvata, et positiivsed tendentsid (riigieelarve ja elanike toimetuleku osas) ühiskonnas hakkavad domineerima. Puuduvad selleks ju igasugused eeldused.
Poliitikuid võetaks tõsiselt, kui nad seniste mõistujuttude asemel pühenduksid ühiskonnas domineerivate probleemidele lahenduste pakkumisele. Eestimaalasi ei huvita maailmas toimuv, neil on omalgi muresid kuhjaga.
Riigikogu valimised pole mägede taga, erakonnad väljastavad aga endiselt ebaolulisi pressiteadaandeid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment