Eesti on läbikukkuja. Seda
teadvustamata pole lootustki, et asjad hakkavad paremuse poole liikuma.
Mõnedes
asjades saadab meid edu, kuid tegemist on teisejärguliste asjadega.
Põhimõttelistes asjades oleme käpardid. Võtame näiteks poliitilise kultuuri, mis
ei erine Venemaa omast: valetamine ja varastamine on meie võimukoridorides
tava.
Jutu järgi on meil võimul demokraadid, ühiskonnakorraldus (riigi ja
omavalitsuste tasandil) põhineb diktaadil. Isegi arvamust pole soovitav
avaldada, sest siis tembeldatakse virisejaks ja riigivaenlaseks.
Aeg oleks
ükskord teadvustada, et meil pole puudu ressurssidest, vaid inimlikkusest ja
demokraatiast. Ebaõiglus ja korruptsioon teevad ühiskonnas laastamistööd, mis
sunnib inimesi kodumaalt lahkuma.
Uuringute andmetel heidavad paljud Eestimaa
lapsed tühja kõhuga magama. Paljude vanemad teenivad elamiseks raha piiri taga.
Otsustajad väänavad arve protsentidesse ja kiidavad toimuvat. Eestimaa on
rahvast tühjaks jooksmas (üksnes Soomes toimetab ca sada tuhat eestlast), suur
osa kodumaale jäänutest otsib lohutust meelemürkidest (tarbitakse teistest enam
alkoholi, rahusteid, uinuteid jm meelemürke), valitud seltskond kiidab siinsest
elukorraldust. Hea elu juurest ei põgeneta ega otsita lohutust meelemürkidest.
Hea elu juures ei kibestuta, seda nauditakse.
EPL: Priit Simson: Uus võimu säilitamise strateegia on nõuda rahvalt positiivset mõtlemist. President muretseb peamiselt selle pärast, et Eesti riiki on popp viletsaks pidada. Peaminister kutsub üles Eesti üle uhke olema. Kultuuriajakirjanduse traumakirurg soovitab teha teadlikku tööd, et jätta riigist selle elanikele normaalne mulje.
No comments:
Post a Comment