Kohati tundub, et ei möödu päevagi,
mil avalikkuse ees ei vaagita mõne kinni nabitud spiooni elulugu.
Mind teeb see
kurvaks.
Mõni spioon enam või vähem eestlust ju ei hävita. Seda teeb poliitiline
korruptsioon ja prostitutsioon. Otsuseid ühiskonnas ei langeta spioonid, vaid
lipsukandjatest korruptandid.
Riigitüüri juures olijate ebaterved lähenemised
(ahnus, rumalus, ülbus, pettus) murendavad riigi alustalasid spioonidest enam. Riikluse
kaitsmiseks tuleks just sellele pühenduda.
Valimissüsteemi demokraatlikumaks kohendamata
(otsustajate ringi komplekteerimine tuleks anda 100 protsendiliselt rahva kätte)
jääbki ühiskonnas domineerima kahepalgelisus, kus räägitakse ühte, tehakse aga
teist.
Spioonidest rääkimine juhib tähelepanu põhiprobleemidelt kõrvale – spioonid
olid, on ja jäävad. Otsustekvaliteeti purevatest pahedest – poliitilisest ükskõiksusest
ja ebakõlblusest – tuleks aga kindlasti vabaneda.
No comments:
Post a Comment