Hinnatasemete teistest jõulisem ülespoole kergitamine pole nutikas tegu, sest see kahandab potentsiaalset ühikulist läbimüüki. Vähendab ekspordivõimekust,
raskendab kaupade realisatsiooni teistel turgudel.
Hindade kasv Eestis on konkurentsitult majandusühenduse kiireimaid. Vaibumismärke pole märgata. Tööstuse tootjahinnad kasvasid juunis kuutagusega võrreldes 6,7 protsenti,
aastataguses kontekstis 14,2 protsenti (Eurostat). Edastame konkurente kordades. Isegi Rumeenias oli kasv aasta võrdluses kõigest 4,9 protsenti. Euroopa Liidus kerkis see (tööstuse tootjahind) 0,6 protsenti, kuu võrdluses jäi samaks.
Eurostat: Among the Member States for which data are
available, the highest increases in the total index were observed in Estonia
(+14.2%), Romania (+4.9%) and Denmark (+3.6%), and the
largest decreases in Cyprus (-2.1%), Poland (-1.3%) and Sweden
(-1.2%).
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/4-02082013-AP/EN/4-02082013-AP-EN.PDF
Sellistes tingimustes keksida ekspordikasvuga ja rääkida eestlaste elujärje
paranemisest näitab seostes orienteerumatust. Jätkusuutlik kasv saavutatakse mahtudega (efektiivsusega), mitte hindade ülespoole kruvimisega.
Elektrienergiaga „vabale“ turule kiirustamine oli aga väga vale samm. Õigustust pole ka aktsiiside ja muude maksude (sh varjatult) ülespoole kruvimisel.
No comments:
Post a Comment