EPL:
Hüdrobioloog Kai Künnis-Beres väitis laupäevases Eesti Päevalehes („Teadlane: ravimijäägid ohustavad Läänemerd”, EPL 29.10), et hormonaalsetest rasestumisvastastest tablettidest pärit naissuguhormoonid jõuavad inimese organismist edasi kanalisatsiooni ning sealt edasi veekogudesse, ohustades elusolendeid.
http://www.epl.ee/news/arvamus/beebipille-ei-pea-kartma.d?id=60879919
Nagu arvata võis sellise väitega arstkond ei nõustu.
Igat seisukohta annab põhjendada. Kui muud ei aita, siis saab tugineda mõnele uuringule.
Üksikuid uurimistulemusi ei tasuks aga kullana võtta. Muutuvad moed ja kombed, muutuvad uurimistulemused.
Meenub lapsepõlve aeg, mil lasteaias sunniti kalamaksaõli neelama. Jube protseduur oli. Kümmekond aastat hiljem tunnistati toode (vist rasvasuse tõttu) organismile kahjulikuks. Peagi tõestati, et tegemist on ikka kasuliku tootega.
Iga ühend suurtes kogustes on mürk, optimaalses aga kasulik.
Ühendi leidumise looduskeskkonnas määrab ruum. See, kui katsetamistulemused mõnes piirkonnas näitavad üht, ei tähenda, et tulemit saab laiendada üleüldiseks.
Lisaks ruumile mõjutab tulemit aeg. Täna võime saada ühe tulemi, homme juba teise.
Näidake mulle suure tulubaasiga ravimifirmade tõsiseltvõetavaid oponente. Pole neid meie peaministril (kõigist saavad savisaarlased), pole neid oligarhidel:-)))
Arstide kommentaarid ravimite kohta pole tõsiseltvõetavad. Nende ravimifirmade lõa otsas olemine ja isiklik kasuahnus pole saladus.
Uurimistulemused, kui need on tehtud teadusnorme ja teadusvaldkonna metoodikat silmas pidades, küll moest ja kommetest ei sõltu. Viisaka teadusväljaande artiklid läbivad retsensiooni, mis sõelub kaheldava metoodikaga tulemused välja. Muidugi kui kollane ajakirjandus mingi pooltõe kuskilt üles nopib, siis see ei pruugi maailmas valitsevaid seoseid tõepäraselt peegeldada. Teadus iseenesest tõepoolest ei tegelegi absoluutsete ja lõplike tõdedega. See on religiooni ja poliitika teema. Mitte ükski teadustöö ei väida, et asjadevaheline seos on 100%.
ReplyDeleteMuide, ma kahtlustan, et viidatud kalamaksaõli keeld oli küll pigem seotud selle kõrge dioksiinisisaldusega (mürgised saasteained). Läänemere kalade suurt dioksiinisisaldust seostatakse omakorda erinevate arengudefektide juhtumitega inimestel. Läänemeri oma madala vee ja reostusallikate rohkusega on justkui solgiauk. Dioksiinid kuhjuvad toiduahelas just selle viimastesse lülidesse (meres siis hülged, röövkalad - nt tursk jt). Samas näiteks mujalt vetest püütud kaladest saadud kalamaksaõli võib olla suhteliselt puhas.
Tänan kommentaari eest. Ma ei saa midagi parata, et olen kõige suhtes umbusaldavaks muutunud. On ju ka põhjust - arstid on ravimifirmade lõa otsa, koolitajad himustavad iga hinna eest vaid oma kukrut täita. Statistiliste näitajate manipuleerimisest ei taha rääkidagi. Ma väga vabandan, kui aususele orienteeritud teadlaste eneseväärikust riivasin. Samas pole ma aga kindel, et ka neid ninapidi ei veeta.
ReplyDelete