Politoloog Agu Uudelepp ütles täna oma kommentaaris, et kuningriiklaste ammune unistus on täitunud, kuna Eestil on lõpuks isevalitseja, kes võib rahumeeli nentida: "Riik, see olen mina!"
http://www.ohtuleht.ee/450649
Mul on tunne, et rahulolematus paeministri isiku suhtes võtab peagi tormi mõõtmed. Ma ei imestaks, kui isegi tema lähedased kamraadid talle selja pööravad. See aga ei muuda ühiskonnakorraldust kodanikukesksemaks. Kui siis vaid korraks – isikukultuse surve uuega kohanemise ajaks vaibub, siis aga ajab selja taas sirgu.
Minu arvates puudub Andrus Ansipi isevalitsemises süüdistamisel põhjendus. Kui kaaskond koosneb isiklikule ambitsioonidele ja kasuahnusele orienteeritud pärdikutest ja keskkond seda nõuab, siis hakkaks igaüks isevalitsejaks, uskudes seejuures seda, et mõttevõimeta ullikeste keskkonnas ongi see parim.
Seaduskeskkonda kodanikekesksemaks kohendamata pole vahet, kes tippu mehkeldatakse – igal juhul tehakse temast isevalitseja.
Võiksime lõpetada detailsete teemade üle arutlused, pühenduda vaid ühele: valimissüsteemi muutmisele. Pole põhjust arutlustega ennast üles keerata.
Selliste teemade nagu euroühenduse abipaketid, huvigruppide töötasud, riigieelarve, majanduskeskkond, haldusreform jmt aruteludel puudub mõte. Tulem avaldub vaid omavahelistes süljepursetes.
Selleks, et arutelud kannaksid vilju tuleb muuta otsustusprotsessi, mis peaks toimima ühtpidi (alt üles), toimib aga teistpidi (ülevalt alla). Otsustusjõgi tuleb õigetpidi voolama panna.
Otsustusjõe sängi kohendamiseks tuleb teha parandusi valimissüsteemis - kärpida poliitilise monopoli tiibu, kasvatada need kodanikuühendustele. Seda suudame vaid üheskoos. Selleks tuleb huvigrupiidel koonduda ühe lipu alla. Valimissüsteemi muutmise lipu alla koondumine ei tohiks aga küll üle jõu käia.
No comments:
Post a Comment