Rohelise värviga tituleeritud erakonna areng on jõudnud staadiumisse, kus tuleb asjadest rääkida nii nagu need on.
Aeg oleks tunnistada, et EER pole osanud olla rohelise mõtlemise propageerija. Pigem vastupidi – on olnud selle üle irvitaja.
Lollitada saab küll teisi, kuid mitte iseennast. Pole mõtet kulutada aega ja ressurssi musta valgeks võõpamisele. EP ja KOV valimised näitasid, et see on asjatu.
Targem oleks teha pööre senises tegevuses.
Probleem erakonnas ei seisne vastanduvates tiibades, vaid milleski muus.
Erakond vaevleb ideede puuduses. Vaatamata liikmeskonna kompetentsusele, pole valitud osanud seda avada. Liidrid on realiseerinud vaid enda edevust.
Olen kuulnud, et Marek Strandbergil pidavat olema nn oma fännklubi, kelle hääled on erakonna eksistentsiks vajalikud. Unustatakse aga see, millest seetõttu loobutakse. Saldo on negatiivne.
Erakond on vaevelnud isikukultuse küüsis. Ühe persooni domineerimise vilju korjame kõik.
Erakonna „tipud“ ei osalenud KOV valimistel seetõttu, et neil puudus usk iseendasse. Vastasel juhul oleksid nad toetanud EER valimisnimekirju.
Elanikega vestlemised, usaldusreitingud, meedias ilmunud kommentaarid kinnitavad, et EER esinumbrite reiting on väga madal. Sellest on saanud oht EER jätkusuutlikkusele.
Kui erakond soovib ka peale tulevasi valimisi nautida riigieelarvest saabuvaid rahavoogusid, siis tuleks innustada Marek Strandbergi ja Valdur Lahtveed loobuma kandideerimisest tulevastel valimistel esinumbritena. Veelgi parem, kui nad kandideeriksid nimekirja lõpus.
Erakonnasisese mikrokliima taastamise soovi korral võiksid mainitud juhtfiguurid loobuda ka uude juhatusse kandideerimisest. Erakonnas on piisavalt inimressurssi, millega neid asendada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment