Varematel aastatel sõideti Eestist välja täispaakidega, tagasi pöörduti mõne liitriga. Nüüd toimitakse vastupidi – tangitakse välisriigis, tagasi saabutakse täispaagiga. Samamoodi käituvad välismaalastest eestisse saabuvate sõiduvahendite juhid.
Igapäeva kütusereisidest naaberriikidesse on tehtud telesaateid. Isegi Tartust pidavat tasuma Venemaal tankimas käia.
Maksud tehingutelt laekuvad paraku aga teiste riikide eelarvetesse.
Maksude tõstmine halvendas teatud sektorite rahvusvahelist konkurentsivõimet, vähendas riigilaekumisi, tegi paljude inimeste toimetulekuvõime veelgi raskemaks.
Maksude tõstmise eesmärk jäi saavutamata. Majanduslangus ja töötus süvenesid veelgi, riigitulude oodatud kasvu ei järgnenud.
Aktsiisitõstmise ohule juhtisid tähelepanu kütusetarnijad, logistika- ja transpordifirmad, majandusteadlased.
Naabritest kõrgem aktsiis annab tunda - langeb diislikütuse tarbimine, väheneb maksulaekumine.
Esinduskoda paistab riigi tulu käsitlevat matemaatilise tehtena, milles maksumääradest tuletatud riigieelarvelaekumiste absoluutarvud on alati võrdsed.
Ühendatud anumate reegel kehtib aga ka rahanduses. Aasta alguses kehtima hakanud kõrgematele maksumääradele ei järgnenudki riigitulu kasvu.
Diiselkütuse hinnad Eestis kasvasid naaberriikidest kõrgemaks.
Nii on aktsiisimaksu vahe ilma käibemaksuta Eestis ja Soomes 45 senti, seda Eesti tarbija kahjuks.
Aprilli keskpaigas oli Soomes jaemüügis diisliliitri keskmine hind 16,59 krooni, Eestis 17,16 krooni ehk 57 senti kallim. Ehk Soomes sai kütuseliitri kätte 3,3% odavamalt.
Hea on teada, et Eestis oli keskmine brutopalk eelmise aasta IV kvartalis 12 259 krooni, Soomes üle 45 000 krooni.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment