Ühiskassat lüpstakse nii kuis võimalik

5-6 miljoni eurosest riigieelarveeraldisest ja sihtasutuste finantseerimisest jääb võimuritele väheks. Erasektorist lisanduvad summad ka ei tee meeleolu paremaks. Nuputatakse välja aina uusi lahendusi, kuidas suuremaid rahavoogusid enda poole suunata. 

Ühiskassat lüpstakse nii kuis võimalik. 

Delfi kirjeldab ühte "lüpsmisviisidest" järgnevalt:

Eesti parlamendi erakonnad paigutavad enda inimesi riigikogu kantselei ehk maksumaksja palgale. Neljas fraktsioonis on kokku vaid kolm nõunikku, kes ei kuulu tööd andvasse erakonda. Igas kuus kulub parteide fraktsioonide ametnike peale kokku 40 224 eurot ehk aastas tasub maksumaksja koos kõigi tööjõumaksudega poliitnõunikke palgafondi 482 688 eurot.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/poliitnou-maksab-maksumaksjale-pool-miljonit-eurot.d?id=64939662

Madalalt tasemelt kasvamine pole kunst

Delfi Majandus: Täpsustatud andmetel kujunes Eesti teise kvartali majanduskasvuks aastases võrdluses 2,2 protsenti ning eelmise kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti. Lisandväärtus kasvas enamikul avaliku ja ettevõtlussektori tegevusaladel, kuid üle poole majanduskasvust andis ehitus.

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/aasta-teises-kvartalis-kasvas-majandus-22.d?id=64930976

Põdravasikas ületab iga päev jooksrekordeid, ema seda ei tee, kuid jookseb tast ikka kiiremini. Eesti majanduskasvu võrdlemine Saksamaa, Soome, Rootsi ja teiste tugevate majandustega riikidega sarnaneb põdravasika ponnistusega. Tasemete erinevusest tulenevalt pole Eesti protsendilised majanduskasvu tulemid (tõusud/langused) tugevate majandustega riikidega võrreldavad.

Majandusvõimekuse hindamisel ei tasuks rahulduda hetkeliste kasvudega, olulisem on tase ja kvaliteet. Madalalt tasemelt kasvamine pole kunst. See tuleb ponnistusi tegemata. Oluline on ka kvaliteeti. Majanduskasvul ja majanduskasvul on väga suur vahe. Kui ressursside betooni valamine võimaldab kulutatu koos lisarahaga tagasi teenida, siis on asjal jumet. Vastasel korral mitte. Mugavama ära elamise taga ajamine toob kaasa püsikulude (sh finantskulud) kasvu, see teeb aga vaesemaks. 

Ei tasu rõõmustada majanduskasvu üle, mis tuleb toetustest ja abidest. Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus on kasvu suurusest olulisemad. Midagi poleks lahti, kui Eesti majanduskasv pöörduks languseks. See tuleks isegi kasuks, kuna siis oleks põhjust rõhuasetusi muuta, valutult ühiskonnakorraldust efektiivsemaks muuta. Kõrge maksustamine (sh varjatud) ja poliitiline laristamine ei saa lõpmatuseni kesta, varem või hiljem tuleb sellele piir panna.

Alkoholihinna tõstmise asemel tuleks panustada alkoholivastasesse võitlusse

EPL: Alkohol läheb kallimaks. Kas alkoholi kättesaadavus peaks jõulisemalt vähendama?

http://www.epl.ee/news/online/alkohol-laheb-kallimaks-kas-alkoholi-kattesaadavus-peaks-joulisemalt-vahendama.d?id=64926722

Soomlaste ostud moodustavad üle kümnendiku Eesti jaemüügist. Suur osa sellest tuleb alkoholimüügist. Alkoholi kõrgem maksustamine tähendab seda, et viinaturiste ei jätku kauaks. Sellel on mõju sisetarbimisele ja maksulaekumisele.

Taloussanomat kirjutab, et Tallinna taskukohasus on illusioon, kui võtta viina ja õlle hind, siis peaksid Eesti tuurile tulevad vaatama kaugematesse ja soodsamatesse Euroopa linnadesse, nagu Varssav, Berliin või Vilnius.

Alkoholilt suurema obroki nõudmist annab sinisilmsetele põhjendada: tegemist on võitlustväärt pahega. Alkohol on aga süütumaid meelemürke. Erinevaid meelemürke müüakse apteekides (ravimid), leidub looduses (seened, taimed), sisaldub kemikaalides, annab kääritada. Kui ei viitsi vaeva näha, saab nurgatagustest raha või vahetuskauba eest soetada.

Otsustajate väide, et alkoholiaktsiisi tõstmisega jahutatavad nemad meelemürkide lembust, on üldsust eksitav. Meelemürkide tarbimises kehtib ühendatud anumate reegel. Alkoholi kallinemisel pöördutakse odavamate (tervisele ohtlikumate) poole.

Alkoholihinna tõstmise asemel tuleks panustada alkoholivastasesse võitlusse, teha kõik selleks, et inimesed eelistaksid joomasele kainet pead. Elukeskkond Eesti ei soosi ju kainet pead ega tervet mõistust, paljude närvisüsteem ei pea džunglireeglitele vastu. Kui 15 protsenti noortest üritab põgeneda reaalsusest lahustite, bensiini, liimi või gaasi abil, siis peab asi ikka päris hull.

Nii nagu kõik autojuhid pole vormeliässad, nii pole ka kõik arstid tippspetsialistid

Delfi: Norra arstid saavad Eesti arstidest ligi viis korda suuremat palka.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-graafik-norra-arstid-saavad-eesti-arstidest-ligi-viis-korda-suuremat-palka.d?id=64915644

Nii nagu kõik autojuhid pole vormeliässad, nii pole ka kõik arstid tippspetsialistid. Diplomi eest palgakasvu nõudmine on kummaline.

Eelmise nädala kirjutas EE ujumistreeneri surmast, mida oleks adekvaatse diagnoosiga andnud vältida. Perearst ei tundnud infarkti ära. Pole ka ime – perearstina töötades kvalifikatsioon haihtub, raskustes satutakse haiguste sümptoomidega kokku viimisega, rääkimata siis muust erialalisest orienteerumisest. Lähenemiste korrigeerimise asemel moodustame ringkaitse, hakkame põhjuseid mujalt otsima (palgad, arstide lahkumine).

Arstidele, õpetajatele ja teistele riigieelarvelistele töötajatele makstakse palkasid maksudest. Nende palgad saavad kasvada üksnes maksulaekumise kosumise tingimustes, mis eeldab üldist palgatõusu. Teisiti asjad ei tohiks käia. Madala sissetulekuga inimesed ei suuda kõrgepalgaliste kapriise rahuldada.

Inimesed võiksid üksteise vastu olla hoolivamad. Isikliku heaolu taga ajamine meie elukeskkonnas pole eetiline. 

Tervisekindlustus sissetuleku omamise korral on Eestis kohustuslik. Ma ei tea ühtegi riiki, kus inimeste osalus tervisekulutustes nii kõrge (13% sissetulekust) oleks .

Teenuse osutaja nõuab palka, tarbijal pole sõnaõigust - arstidele tuleb raha eraldada. Teenusest loobuda  pole võimalik (maks on ju kohustuslik!).

Ma ei poolda rahanõudmisele üles ehitatud streike. Vähemalt mitte Eestis. Meil on olulisemaid probleeme, palkadele pühendumine vaid varjutab neid.

Ei tasu arvata, et üksnes arstide nominaalpalga suhe skandinaavia ametikaaslaste palkadesse on paigast ära, kõikide eestlaste palgasuhe on paigast ära. Kui palga pärast streikida, siis tuleks seda ühiselt teha. Intelligentsi esindajatena võiksid arstid ja õpetajad kõikide sissetulekute suurendamise eest seista. Tuleb ju nende palgaraha kõikide palkadelt.

Eestlaste arv on suurlinna tänava elanikega samas suurusjärgus, meie ajame taga aga isiklikku heaolu.  Ühistekk on räbalaks kistud. Selle enda peale sikutamise asemel võiksime pakkuda külma kaitset kõigile.

Tomatipastast peavad paljud lugu

Tuttavad kutsusid tomatipastat valmistama. Toiminguid tehakse korra aastas. See toimub talgute korras. Hiljem jaguneb produkt toimetajate vahel ära.

Tomatipastast peavad paljud rahvused väga lugu. Selles annab keeta hõrgutavaid lihapalle, saab valmistada maitsvaid kastmeid, maitsestada erinevaid roogasid.

Protseduur algas tomatite pesemisest, millele järgnes pikkupidi neljaks lõikamine ja puitunud osade eemaldamine. Seejärel tuli kuumutamine, pressimasinast (eemaldatakse kooreosad) läbi laskmine ja lühiajaline keetmine. Mass valati purkidesse, millesse oli lisatud basiilika lehti.

Talgutel askeldas keskmiselt 8 inimest, teatud hetkedel enam, teatutel vähem. Kuue tunniga valmis 306 kilogrammist tomatitest 243 liitrit tomatipastat. Poes müüdavast on see küll kallim, kuid see-eest maitsvam. Infoks niipalju, et tomati kilohinnaks oli 85 eurosenti.   

Maisinukud

Maisitõlviku lehtedest nukke valmistati juba aastatuhandeid tagasi. Lisaks mängulisele taotlusele oli neil ka vaimne tähendus. Oli uskumus, et need tagavad uuel lõikusaastal parema saagi.

Tunnen siirast head meelt, et olen sellise nuku (algusest lõpuni) oma kätega valmis meisterdanud. Nipid õpetas selgeks indiaanlasest tütarlaps, kes jagas ka detaile traditsioonidest. Nukkudele ei tohtivat nägusid pähe joonistada, vastasel korral pidavat nad jalga laskma.

Kui algmaterjal on ette leotatud, siis kulub minul nuku valmistamisele ca 5 minutit. Esimese nuku valmistamisele kulus kusagil 15 minutit, kuid see sisaldas lisaks kätetööle palju juttu ja seletusi.

Kahe nuku vahel tekkis eriline kiindumus, mul ei õnnestunud neid isegi pildistamise hetkeks lahutada. Tüdruk on minu kätetöö, poisi valmistas tütar. 

Majanduskasv pole eesmärk

Rahandusministeeriumi andmetel jätkab sisemajanduse kogutoodang stabiilset kasvu ja saavutab prognoosiperioodi jooksul pikaajalise keskmise kasvu lähedase taseme. Rahandusminister esitab informatsiooni justkui tegemist oleks tema ja parteikaaslaste suure võiduga ja saavutusega.

Majanduskasv aga tingimustes, kus elanikud vaesestuvad (NB! sissetulek ei koosne üksnes palgast) – inflatsioon on kõrge, reaalsed maksud tõusevad (sh varjatud) ja sotsiaalsed tagatised lahjuvad – pole õnnistus, vaid tagasilöök.

Üksikute suurte ja monopoolsete ettevõtete edu ei anna põhjust rõõmustamiseks. Tõeline majanduskasv avaldub mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tulemustes, seda tunnetavad kõik.

Eesti majanduskasv sarnaneb tormi tekitava lainetusega, millelt alla laskumine (positiivne kasv) paneb riigieelarve suurema laekumisega väikese seltskonna hõiskama, laine alla jäämine (negatiivne kasv ) aga eluliselt ohtlik. Lainetus kinnitab, et majanduskeskkond pole terve.

Unustada ei rasuks ka seda, et majanduskasv pole eesmärk, vaid vahend. Nii nagu seda on riigieelarve. Kui valitsemiskulutuste kokkuhoid tooks kaasa majanduskasvu languse, siis seda tuleks tervitada. Ressurss ju ei kaoks, vaid liiguks viljakamasse sängi, parandaks majanduskasvu kvaliteeti.  Langus oleks lühiajaline, oodatav kasv aga tormiline.

Ressursside ümberjagamine (maksustamine, struktuurifondid, riigihanked) ületab Eestis igasuguse mõistuse piire. Pole siis ka ime, et majanduskasv vindub, tulem kahtlase väärtusega, toiduabi nõutajate arv aga kasvab.

12 ministeeriumi, 24 ametit, loendamatu arv ametkondi, allasutusi, sihtasutusi, mittetulundusühinguid, riigikogu koos kohalike omavalitsuste võrgustikuga jne on  raske kandam õblukesele Eesti erasektorile. Sellises keskkonnas ei saa kvalitatiivsest majanduskasvust rääkida. Mis kasu on majanduskasvust, kui see teiste poolt nahka pistetakse või kiiresti lagunevatesse teedesse rullitakse.