Kuidas tekkivad kõlakad?

Homo sapiensile antud verbaalne väljendamise oskus on eriline väärtus.
Kõnevõime võimaldab olla maailma valitseja, kujundada oma nägemuse järgi loodust, määrata teiste liikide lokatsiooni ja arvukust.
Kõne mängib olulist osa inimsuhetes. Verbaalse sobivuse alusel moodustuvad sõpruskonnad.
Väljendamiskunsti loetakse ametialase edukuse eelduseks.

Vaatamata rikkalikule sõnavarale üksteist alati ei mõisteta. Takistuseks saavad keelelised ja kultuurilised erinevused, erinevused väärtushinnangutes.
Mittemõistmist esineb aga isegi homogeensetes kogukondades. Kuulujutud, kõlakad ja muud tegelikkust moonutavad hälbed on omased ka väikestele kogukondadele.

Ei puudunud palju, et oleksin ka ise infot moonutamist praktiseerinud.
Juhtus see aga nii:

Skype'i töötajate arvu mõõdetakse kuue sajaga, Eesti kontoris töötab neist 372. Üle poole töötajatest on ametis Eestis. Maailma mastaabis on tegemist suhteliselt tühise töötajate arvuga firmaga.
Minu tütar töötab IBM-is.
Kuna viimastel päevadel on läbi jooksnud Skype müümise uudis, siis arutasime ka tütrega seda teemat.
Mainisin, et Skype`is töötab enam kui 600 inimest, üle poole (372) Eestis. Tütar imestas ja teatas, et IMB`is töötab oluliselt vähem (350). Vaatamata sellele, et ta andmeid (tööandja kodulehelt) üle kontrollis ja väitis, et IBM kasutab palju töövõttu, tundus temalt saadud info uskumatuna.
Mõne aja pärast saabus ka selgus - suurtes riikides jäetakse sageli tuhanded mainimata, minult oodati sarnast lähenemist. Töötajate arv osutus Skype`i omast oluliselt suuremaks – IBM`is on palgalisi 350 tuhande ringis:-)))

IBM`i töötajate arvu kõlakale, mille levitamisega oleksin äärepealt eristunud, lisan veel seda, et Eestis oli 2010. aasta IV kvartalis ametis 540 600 palgatöötajat, IBM-i töötajad moodustavad sellest 65%. Maailmas on tõenäoliselt ka ettevõtteid, kus töötajate arv ületab eestlastest palgasaajate arvu. Imelik, kuid sellised ettevõtted võiksid kõik eestlased enesele tööle värvata.

Eesti ühiskonnakorraldus sarnaneb sõjatandriga

Üha enamate inimeste südametöö tundemärgid on tihtipeale samad mis sõdureil, kes peavad pidevalt ohtliku vaenlasega silmitsi seisma – nagu oleks sõda," nendib Ida-Tallinna keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu. "Kuid meil ei käi ju sõda?"
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sudamearst-sudamehaiguste-iseloomu-jargi-tundub-nagu-oleks-meil-soda.d?id=45566951&l=fplead

Soovid ja võimalused ühiskonnas pole tasakaalus. Haldusstruktuur tuleks võimalustega kohandada.

Meil poleks vaja teiste (suuremate) riikide haldusstruktuure matkida. Ühest ministeeriumist ja kümmekonnast omavalitsusest võiks piisata. Riigikulusid tuleks restruktureerida.

Madala maksukoormuse müüdi varjus maksudega ja sotsiaalsete tagatistega trikitamise tulemusena on Eesti tõusnud kõrgeima reaalse maksukoormustamisega riigiks, mille paratamatuks kaaslaseteks on teistest kõrgem töötus ja inflatsioon, kesisem sisetarbimine, virelev ettevõtlus.

Eesti ühiskonnakorraldus on kriisis – palju on toimetulekuraskuses inimesi, ebaõiglusest ja ressursside (sh inimressurss) laristamisest on saanud tava.
Töötutel, puuetega inimestel, vanuritel ja teistel vähekindlustatud gruppidel (moodustavad enamuse ühiskonnas) puudub riiklikul tasemel esindatus. Kajastub see ka riigikogus langetatud otsustes.

Kui EL keskmine sotsiaalkulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 26,9%, siis Eestis oli see ainult 12,4% (2006.a, Eurostat). Keskmise soomlase töötasu on keskmise eestlase omast 4 korda, sotsiaalne turvalisus aga koguni 7 korda kõrgem.

Eestil tuleb kodanikeühiskondadele järele jõudmiseks lähenemisi muuta.
SKT kasvust kerjuse staatusest vabanemiseks ei piisa, vaja on komplekssemat lähenemist.

Kõik paistab aga vaid müügiks olevat - koht Riigikogus, positsioon avalikus sektoris, sõprus, arvamus. Eesti ühiskonnakorralduses toimivad väärtushinnangud on võikad. Isegi riigieelarvekärped ja maksude tõstmised toimuvad toimetulekuraskustes inimeste arvel, valitutele heaolu nimel.

Midagi on ikka väga, väga viltu.
Vanades demokraatiamaades oleks mainitud lähenemine mõeldamatu. Väärtushinnangud soosivad nõrgemate ja väetite eksistentsi. Selliste riikide toimimise peaeesmärgiks on kodanikele inimväärse elukeskkonna ja turvalisuse tagamine, mitte valitsemine või haldusstruktuuri ülalpidamisega praalimine.

Eesti ühiskonnakorraldus sarnaneb sõjatandriga, kus haavata saanu eluküünal kustub lahinguväljal. Selline elukeskkond kurnab südant, tekitab hälbeid selle toimimises.

Rahavoogude juhtimisel on hindade tõstmise kõrval ka teisi finantsinstrumente

Eesti Korteriühistute Liit toetab Eesti Omanike Keskliidu ettepanekut, et pärast Tallinna Vee hinnatõusutaotluse tagasilükkamist tuleks viivitamatult alustada hinna langetamismenetlust.
Omanike Keskliidu hinnangul tuleks tuginedes konkurentsiameti eelmise aasta analüüsile vee- ja heitveeteenuse arvet kärpida 25-30% võrra.
"Väga mõistlik, et Konkurentsiamet jättis ASi Tallinna Vesi hinnatõususoovi kooskõlastamata, kuna ettevõte teenib juba praegu põhjendamatult suurt tulu - kõik see tuleb ju tarbijal kinni maksta," kommenteeris Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
"Leibkondade sundkulutused ehk siis vältimatud kulutused eluasemele on viimasel ajal oluliselt kasvanud - olukord, kus suurem osa pere sissetulekust kulub kommunaalteenuste, ehk siis vee ja toasooja eest maksmisele, pole kindlasti normaalne. Monopoolses seisus ettevõtteid peab kõigi seadusandlike vahenditega ohjama, et nad mõistaks - ei saa tarbijat lõputult koormata,"
toonitas Mardi. http://www.ap3.ee/article/2011/5/7/korteriuhistud-vee-arveid-tuleks-30-vorra-karpida


Sarnased probleemid paistavad kõikjal olevat.

Kui volikogud ei suuda elanike huvide eest ei seisa, siis tuleb inimestel mujalt abi otsida.

Tallinna Vesi AS pakub Kohilaga võrreldes palju odavamat teenust. Kui Kohila Maja OÜ kodulehe andmetel maksavad elanikud vee ja heitvee kuupmeetri eest 47,38 krooni, siis Tallinna Vesi AS pakub sama teenust 32,55 krooni. Erinevus tarnijate vahel on 46 %.

Kohila Maja OÜ kasum 2009. aasta ettevõtte kasum moodustas 8,35% käibest. Kui kulusid pole põhjendamatult kasvatatud, siis peaks 2010. aasta kasum kordades kõrgem olema, sest vahepeal tõsteti volikogu heakskiidul oluliselt kasumimarginali.

Veetrassi investeerimine pole põhjus kasumimarginali tõstmiseks. Rahavoogude juhtimisel on hindade tõstmise kõrval ka teisi finantsinstrumente.

Kõrge veehinna kehtestamine Kohilas tõendab volikogude rolli mõttetust omavalitsustes – tegemist on kohalike eliitide käepikendusega, kellele rahva tahe korda ei lähe.

Haldusreform Eestis on paratamatu, kogukonnad pole võimelised demokraatia mängimise kulusid katma.

Aasta tagasi kirjutasin samal teemal:
http://eveges.blogspot.com/2010/06/kohilas-on-veetarbimine-maksustatud.html

Rohkearvuline ametnike ja „esindajate“ võrgustik on liiga raske kandam õblukesele erasektorile

Praegu pole mõistlik rääkida ei ametnike palkade lausalisest külmutamisest ega tõstmisest, sest see võib pidurdada vajalikke ümberkorraldusi, arvab poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp.http://www.epl.ee/artikkel/597405


12 ministeeriumist, 25 ametist, loendamatust arvust ametkonnast ja allasutusest, kulukast ning tegelikult isegi rahva mandaadita riigikogust koos oma erisoodustuse mehhanismiga, suurearvulisest ja mittevajalikust kohalike omavalitsuste võrgustikust koosnevast avalikust sektorist on saanud oht meie riiklikule jätkusuutlikkusele.

Rohkearvuline ja ebaefektiivselt toimiv ametnike ja „esindajate“ võrgustik on liiga raske kandam õblukesele erasektorile.

Võiksime lõpetada üle varju hüppamise üritamise, pühenduda hoopiski väikeriigile taskukohasema haldusstruktuuri loomisele. Elanikele võiks vähem, kuid kvaliteetsemat avalikku teenust.

Oleme eelistanud kvantiteeti kvaliteedile. Kinnitab seda kas või see, et ebaõnnestumiste põhjustena näeme vaid ressursside puudust. Väited, et liiklusõnnetuste suurenemise tingib ebapiisav politseinike arv, või et ravijärjekordade pikkuse tingib raha ja meditsiinitöötajate nappus, ei pea paika.
Pealiskaudsus tegematajätmistele põhjuste otsimises uinutab, jättes varju saamatuse osa korraldamises.

Avaliku sektori madal efektiivsus on halvanud Eesti majanduse konkurentsivõime.
Väiksust arvestades võiksime olla majandusühenduses esirinnas, oleme aga paljudes näitajates punased laternad.

Elame riigis, kus töökohti mõõdetakse 500,000 ringis. Ühest riigi servast teise sõitmiseks kulutame üksikuid tunde. Sellise riigi haldamine ei saa keeruline olla.
Soodsa majanduskeskkonna eelduseks on efektiivne avalik sektor.

John Strider Coleman on öelnud: „On tarvis meeles pidada, et mida valitsus annab, peab ta enne ära võtma.“
Meil poleks tarvis kõike pakutut ihaldada.

Riikluse vundamendiks on ettevõtlus. Avalik sektor on pealisehituseks. Oleme pealisehituse ehitamisega üle pingutanud, pole arvestanud alustalade kandevõimega.

Mõrad riigi vundamendis vajavad tugevdamist – kulutuste vähendamine ebaefektiivselt toimivas avalikus sektoris pole võimalus, vaid paratamatus. Mida kauem me ühiskonnakorralduse reformimisega viivitame, seda valusamalt see toimub.

Pankrotprotsessid Eestis põhinevad äril – kellelegi „tehakse ära“, keegi teenib hõlptulu

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse süüdistusakti pankrotihaldur Veli Kraavi tegevuse kohta. Prokuratuuri pressiesindaja sõnul on tegemist kriminaalasjaga, ent selle sisu esialgu avada ei saa. http://www.ap3.ee/article/2011/5/3/pankrotihaldur-veli-kraavi-kriminaalsuudistus-joudis-kohtusse

Pankrotiprotsessi regulatsioon Eestis vajaks kohendamist.

Praegustes tingimustes sarnanevad pankrotihaldurid raisakotkastega, kelle jaoks sarnanevad ettevõtete varad korjustega, mille peale maomahlad nõrisema hakkavad.

Selline lähenemine nõrgestab ettevõtlust.

Pankrotiprotsessid põhinevad (osade) võlausaldajate petmisel. Tegemist on ärilise valdkonnaga, millest huvituvad võõra vara himustajad.

Saneerimine pole sellistes tingimustes võimalik. Pankrotiprotsess peaks aga viimasel põhinema.

Pankrotiprotsessid Eesti moodi nõrgestavad kohalikku ettevõtlust, sest kannatanute arv pole üldse tühine.

Pankrottidega kaasnevad kulutused on (suuremas osas) mõttetud, tulu asemel tekitatakse kogukonnale kahju.

Pankrotid Eestis põhinevad äril – kellelegi „tehakse ära“, keegi teenib hõlptulu. Haldur kuulub viimaste hulka.

Haldurite tegevust tuleks hakata hindama saneeritud ettevõtete, mitte likvideeritud ettevõtete järgi.

Krediidiinfo andmetel pankrotistus 2010. aastal 1029, 2009. aastal 1055 äriühingut.

Senise maksustamisesse suhtumise korral jätkub isegi üksikute maksude langetamisel maksukoormuse kasv

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul alaneb riigieelarve strateegia kohaselt maksukoormus 2015. aastaks majanduslanguse eelsele tasemele.http://www.ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=73bf01ae-dd87-48f7-aa4a-7c7f8fa6b29a


Senise maksustamisesse suhtumise korral jätkub isegi üksikute maksude langetamise korral ühiskonnaliikmete maksukoormuse kasv.

Terminoloogiat ja statistikat annab tõlgendada erinevalt. Nii saab ka maksustamist defineeritakse erinevalt.

Otsustajad ühiskonnas lähenevat maksustamisele lihtsustatult – maksustamise ja eelarve maksutulu vahele asetatakse võrdusmärk.

Mainitud lähenemine annab moonutatud kuvandi ühiskonnas toimuvatest protsessidest. Apsakad maksupoliitikas on aga väga valusad.

Madal maksukoormuse müüt on soosinud trikitamisi maksustamises. Trikitamiste parim näide on tulumaksu langetamise varjus teiste maksude tõstmine. Juba töötuskindlustusmaks oli tuntav obrok, mida tulumaksu langetamise eest nõuti. Maksutulu ühelt laekumise realt teisele võimaldas maksukoormuse kasvu tegelikkusest madalamana näidata.

Riigilõive võib samuti trikitamistena käsitleda. Peavad need ju kulupõhised olema, on aga kõrgemad. Tegemist on varjatud elanikkonna maksustamisega.

Maksustamise vankri ette on rakendatud isegi monopoolsed riigiettevõtted. Nende hinnapoliitika võimaldab teenida kopsakat dividenditulu. Eesti Energia AS on usinamaid sellise maksutulu tagajaid.

Eestis harrastatav poliitiline kultuur põhineb pettusel. Puhas pole sellest ka maksupoliitika - varjatud maksustamisest on saanud tava.
Eestist on viimaste aastatega kujunenud väga kõrge maksukoormusega riik.

Maksustamisele tuleks hakata lähenema teisiti – loobuda lihtsustatud lähenemisest, arvestada enamate näitajatega. Maksukoormus ei võrdu üksnes riigi- ja KOV maksulaekumiste ja kogutoodangu jagatisega, tegemist on palju avarama tõlgendusega.

Palga suurus on suhteline

Delfi:
Õpetaja saab riigikogu liikmest viis korda vähem palka ning soodustused jäävad veelgi riigikogu liikme soodustustele alla.
Õpetaja vastutus on suur ja tööd on palju, riigikogu liikmel on ebamäärased nii kohustused kui vastutus. Ometi on palk neil nagu öö ja päev.http://www.delfi.ee/news/paevauudised/graafik/graafik-opetaja-vs-riigikogu-liige-kelle-palk-vastab-toole.d?id=44860835


Mainitud lähenemine on õige, kuid asjale saab läheneda ka teisiti – mitte õpetajate palk ei ole madal, vaid riigikogulaste oma on üle mõistuse kõrge. Kõrge on see ka arstidel.

Väide peab muidugi paika vaid siis, kui lähtuda kogukonnaliikmete sissetulekutest.
Ühiskonna jõukust arvestades oleks mõttekam sissetulekute kasvatamise asemel vähendada põhjendamatult kõrgeid sissetulekuid. Vastasel juhul lumepalliefekt ebaõigluse kasvus ei lõppegi.

Palga kasvust pole eriti tulu, kui hinnad tõusevad enam.
Soovid ja võimalused peaksid olema tasakaalus. Haldusstruktuuri võimalustega kohandamata, pole lootustki (reaal)tulude kasvule.

Ühiskonnakorraldus Eestis on suures kriisis – paljud on toimetulekuraskuses, ebaõiglusest ja ressursside (sh inimressurss) laristamisest on saanud tava.

Ühiskonnaliikmete vaesuse juures pole õpetajate sissetulekutel vigagi, seda muidugi juhul kui võrdlusbaasiks ei kasutata riigikogulaste või arstide sissetulekuid.