Mis on demokraatia?

Kui valitseks terminites selgus, siis oleksid ka ühiskonnas toimuvad arutelud (ühiskonnakorralduse üle) konstruktiivsemad ja laiapõhjalisemad. Segadus terminites tingib selle, et räägime küll ühtedest ja samadest asjadest, kuid tõlgendame neid erinevalt.

Mis on see demokraatia, millest palju räägitakse, kuid mida ei tunne? 

Minu nägemuse järgi pole sõnastusel „mina tean, mis on õige“ (võimuesindajate lemmiklause) demokraatias kohta. Demokraatias pole ju oluline see, mida arvame ise, vaid see, mida arvab (ühiskonnaliikmete) enamus. 

Grupeeringute (erakondade aktivistide, fraktsioonide jne) kavatsuste ellu viimine pole demokraatia. Ametnikevõim (mida ühiskonnas on liiast) pole samuti demokraatia. 

Demokraatia on see, kui ühiskonnas langetatavad otsused põhinevad ühiskonnaliikmete seisukohtade ühisnimetajal (ühiskondlikul kokkuleppel). 

Valimised, seadusandev- ja täitevvõim, omavalitsused ning muu demokraatiale omane ei tee ühiskonnakorraldust demokraatlikuks. Tegemist on instrumentidega, millega annab demokraatiat tugevdada, kuid annab ka lämmatada.

Erinevad arusaamad demokraatiast kinnitavad, et tõlgendame demokraatiat erinevalt. Üksikutele (demokraatia) tunnusjoontele panustamisega hägustame peamise. Esindusdemokraatia ei seisne selles, et keegi teab paremini, mis on ühiskonnale hea või halb, vaid selles, et esindamise abil teha üldsuse seisukohtade kujundamine operatiivsemaks ja kiiremaks. Rõhuasetus ei lasu esindamisel, vaid üldsuse seisukohtade kujundamisel. 

Kui otsused ühiskonnas ei tugine üldsuse seisukohtadel, siis pole demokraatiat. 

Meie ühiskonnakorralduses üldsuse seisukohti ei arvestata. Neid ei teatagi, rääkimata siis nende arvestamisest. 

Oponendid tuginevad sellele, et otsused ei peagi üldsuse tahtele alluma, kuna siis jääksid paljud asjad ühiskonnas tegemata (nt makstulu kogumata jne). 

Nii see muidugi pole. Olen viibinud hääletustel (USAs), kus inimesed hääletasid maksutõstmise poolt. Kui raha kasutamine on selge ja põhjendatus, siis makstakse makse meeleldi.