Ponnistustele
hinnangute andmisel tuleks tugineda tervikpildile, detailidele hinnangute
andmine eksitab. Võrdlusbaas peab olema adekvaatne.
Postimehes kirjutatakse, et
EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) vahendusel on Eesti ettevõtlusesse suunatud miljard eurot, ei mainita aga seda, et raha on võetud majandusest.
Nõustun sellega, et raha eraldamine mõjutab ettevõtlusmaastikku, kuid ei nõustu
sellega, et valikulisel raha jagamisel on majanduskeskkonnale positiivne mõju.
Kui toetuse saajad lõpetavad likvideerimisega, siis on tegemist lausa raha tuulde
loopimisega. Toon näite. EAS ja Arengufond toetasid AS Ilmarine tegevust
miljoni euroga, ettevõte esitas pankrotiavalduse ja lõpetas tegevuse. Tegemist
pole üksikjuhtumiga.
Rahade
ümberjagamisest tulenev majanduskasv on enese petmine. Tegemist on näilise
jõukuse kasvuga. Püramiidiskeem on tulus väikesele seltskonnale, kuid mitte
kogu kogukonnale.
Ettevõtluskeskkonnas võiksid kehtida vabaturumajanduse (ja
konkurentsi) reeglid. Abirahade jagamine ja (liigsed) regulatsioonid seda ei
võimalda. Äritegevus ei vaja abi. Osade toetamisega halvame teiste
tegevusvõimalusi.
Uhkustame EASi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus)
ettevõtlusele jagatud summadega, ei teadvusta aga seda, et ressurss on
kaaberdatud majandusest. Projektipõhine (ametnikepoolne valikuline) toetuste
jagamine solgib turgu, rikub vabaturumajandus keskkonda, süvendab
korruptsiooni.
Toetuste mõjust ettevõtluskeskkonnale siin: http://eveges.blogspot.com/2010/08/riik-loob-toetustega-raha-laiaks.html
No comments:
Post a Comment