Poliitika on vale tõepähe esitamise kunst

Valetamine ei tohiks aktsepteeritav olla, meie aga lepime sellega. 

Poliitika on vale tõepähe esitamise kunst, mis tähendab seda, et ühiskonnas on võimul valetajad. 

Sellistes tingimustes peabki ühiskonna hierarhiline tipp koosnema eriti suurtest valetajatest.

Kas poliitika peab põhinema valel? 

Meie keskkonnas vist peab, kuna selleta ei pääse võimule.

Valetamine on tagajärg. Valelikkusest läbiimbunud keskkonnas selleta võimule ei pääse. 

Võim on magus ja ahvatlev, kuna sellega kaasnevad rahavood ja aupaiste, vastutus puudub. Kui rahavoogudest jääb väheks, siis annab tulusid (makse) tõsta. Kui kobisetakse, siis on lubatud rahulolematuid virisejateks ja rahvavaenlasteks tituleerida.

Käitumismallid ja väärtushinnangud kujunevad keskkonnas, milles toimetatakse. Ka kõige tsiviliseeritumad muutuvad (eri)olukordades (nt looduskatastroofid, vangistus, võitlus jne) metslasteks. 

Kui panustamise eest jagatakse maiuspalasid (töökohti, positsioone jmt), siis peetakse tegevust (isegi siis, kui see põhineb ebaeetilisusel ja valel) põhjendatuks. 

Poliitilistes grupeeringud panustavad vastandumisele ja vaenu õhutamisele ehk teisiti öeldes võitlustandri loomisele. Võitluses on aga kõik relvad lubatud. Seda tehakse võidulipu heiskamise ja sõjatrofeede (ametid, positsioonid, eelarvelised vahendid jmt) nimel.

Valetamisest: http://pr.pohjarannik.ee/?p=9596