Hinnalangus tõstaks inimeste ostuvõimet

Kurtsime et hinnad kerkisid kiiresti. Nüüd hoiame peast kinni ja väriseme võimaliku hinnalanguse (deflatsiooni) ees. Eestis käivad arengud pika vinnaga. Kord oleme suures plussis, siis jälle miinuses. Tarbijahinnaindeks allub samale reeglile. Ei tasu otsida tonti sealt, kus seda pole.

Eesti kolme aasta (2011, 2012, 2013) THI (tarbijahinnaindeks) on olnud järgmine: 5%, 3,9%, 2,8%. Suuremate gruppide hinnakasvud on olnud kiiremad, mistõttu inflatsioonimõju tavakodanikele on olnud suurem. Toiduainete ja mittealkohoolsete jookide (9,7%, 3,8%, 4,1%) ning eluaseme hinnad (5,9%, 9%, 8,8%) kerkisid kiiremini. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) muutuse järgi olid Euro ala (17 riiki) ja Eesti näitajad (2011, 2012, 21013) järgnevad: 2,7%, 2,5% ja 1,4% (Euroala) ja 5,1%, 4,2% ja 3,2% (Eesti). Hinnad kasvasid Eestis pea kaks korda kiiremini. 

Jaanuaris kerkisid hinnad (Eestis) varasemast mõõdukamalt - detsembrikuus 0,4%, aastatagusega võrreldes 1,1%. Järgnevatel kuudel olid kasvud: 0,1% ja 0,6% (veebruar) ja 0,3% ja 0,2% (märts). Hinnatõusu ohjas odavam elekter (märtsis aastatagusest 7,2% odavam), mootorikütus (märtsis aastatagusest 5% odavam) ja soojusenergia (märtsis 4,7% odavam). Toit (moodustab eestlaste kulutustest 26%) kallines aastatagusega võrreldes 2,4%.

Ma ei saa aru nendest, kes hoiatavad deflatsiooniohu eest ja väidavad justkui tegemist on inflatsioonist hirmsama kolliga. Pikaajalise ja kurnava hinnatõusu järel tulekski sõõm kosutavat hinnalangust saada. See seab ohtu riigikassa täituvuse, kuid parandab kodanike elujärge. Ühiskassas on raha piisavalt. Kodanike taskus puhub tuul. Seda näitavad laenukoormuse suhted. Oleme panustanud riigikassale, kodanikud jätnud murega omapäi. Oleme unustanud tõe, et riigikassa täitumine peab tulema kodanike ülejääkidest, mitte vastupidi. Vajame hinnalangust, kuna see tõstaks inimeste ostuvõimet, parandaks nende toimetulekut ja käekäiku.

ÄP: Eurostat kinnitas täna oma märtsi lõpus antud esialgse hinnangu, et inflatsioon euroalal aeglustus märtsis veebruari 0,7%-lt keskmiselt kõigest 0,5%-le, mis jääb kaugele optimaalseks hinnatud 2% tasemest. Euroala riikidest viies riigis - Kreekas, Küprosel, Portugalis, Hispaanias ja Slovakkias olid hinnad aasta baasil languses. ELis tervikuna olid hinnad veel aasta baasil languses Rootsis (-0.4%) ja Bulgaarias.

http://www.aripaev.ee/article/2014/4/16/viies-euroala-riigis-hinnad-languses