Oleme (riigina) põlvpükstest välja kasvanud, kuid arvutada ei oska

Ärileht: Aivar Sõerd: Eesti keskmine palk on 70 protsenti kõrgem kui Venemaal. Lähiaastail jätkub Eesti elanike heaolutaseme suurenemine Venemaaga.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/aivar-soerd-eesti-keskmine-palk-on-70-protsenti-korgem-kui-venemaal.d?id=68513157

Keskmise töötasu tuletamine Venemaal pole lihtne, tõenäoliselt põhineb see erilisel metoodikal. Venemaa paljudes piirkondades harrastatakse maksuvaba palga maksmist. Statistilised arvud seda ei kajasta. 

Venemaal on üheksa ajavööndit. Suurlinnade läheduses on palgad kopsakamad, kaugemates piirkondades nadimad. Moskvas oli (The Moscow Times, 04.10.2013) keskmine kuutasu 1800 USD (ca 1301 EUR), Venemaal aga (Forbes andmetel) 800 USD. Rahandusalase taustaga inimesena võiks Aivard Sõerd teada, et võrreldamatuid arve ei võrrelda. Sellega aetakse pilt veelgi segasemaks, juhitakse probleemidelt tähelepanu kõrvale.  

Teenitavast rahasummast on olulisem see, millise positsiooni see ühiskonnas tagab. Kitsikuses elamine pole probleem, kui sarnaselt elavad ka teised. Kui osad elavad laia elu, endal tuleb aga piskuga läbi ajada, siis pole tunne hea. Eriti jamaks läheb kätte siis, kui laiajateks osutuvad sinu enda raha (maksuraha) eest toimetajad. See aga selleks...

Sissetulekute suurusest annab parema ülevaate reaalpalkade (kohandatud hinnatasemega) võrdlemine, kuid isegi siis tuleb arvestada iseärastega. Sellisteks iseärasusteks on maksuvaba miinimumi, maksutagastuste ja paljude teiste tegurite mõju sissetulekule. Statistiline keskmine töötasu palju ei ütle. Kui riigiettevõtte juht teenib 346 koristaja palga, siis nendel arvudel põhinev keskmine adekvaatset pilti ei anna. Venemaal on kontrastid veelgi suuremad. 

Visakem pilk Eurotsooni palgatasemetele. Reaalpalkade näitajad puuduvad, mistõttu kasutan riikide netopalkasid. Numbrite vaatamisel juhin tähelepanu sellele, et eestlastel tuleb palga eest enam rabada. Mõnedes riikides kehtib alla 40 tunnine töönädal, rääkimata rohkematest ületundidest, mida eestlased teevad. Infoks niipalju, et Prantsusmaal kehtib 35 tunnine töönädal. Belgias ja Suurbritannias 38 tunnine. Iirimaal ja Rumeenias 39 tunnine. 

Eestlased teevad ropult ületunde. Oleme selle poolest maailmas kõrgel kohal. Maailmanäitajaid pole hetkel käepärast, kuid Statistikaameti "Eesti rahvastiku Ajakasutuse" uuringust nähtub, et üle 42 protsendi eestlastest töötab üle neljakümne tunni nädalas, 13 protsenti töötajatest töötavad igal nädalal lisaks terve tööpäeva jagu tunde või enam (2009-2010).

Eurotsooni keskmised netopalgad:

2013	netopalk €
Luksenburg	3 189
Prantsusmaa	2 449
Soome	2 321
Hispaania	2 268
Holland	2 136
Austria	2 114
Saksamaa	2 054
Belgia	1 946
Itaalia	1 898
Iiri	1 895
Küpros	1 833
Malta	1 092
Sloveenia	1 000
Portugal	805
Kreeka	804
Slovakkia	745
Tŝehhi	744
Eesti	735

Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_European_countries_by_average_wage

Võrdlus näitab, et oleme (palga näitaja poolest) Eurotsooni punased laternad. Esikohal olevast riigist teenime pea neli ja pool korda väiksemat palka. Aivard Sõerd korrutab (võimuerakonnaga liitumisest saadik) Eesti edusammudest.

Oleme (riigina) põlvpükstest välja kasvanud, kuid ei oska arvutada ega arvudega ümber käia. Võrreldakse sarnaseid ja samas keskkonnas toimivaid protsesse. Nende näitajad peavad olema ühtse metoodika järgi tuletatud, arvestada tuleb erisustega. Venelaste ja hiinlaste näitajatega võrdlemine on totrus. Ka ploomi võib õunaga võrrelda, kuid teadmisega pole midagi peale hakata.