Postimees: Mismoodi võiks muuta Eesti maksusüsteemi?
Erinevad tulu maksustamise
lähenemised (progresseeruv, võrdne; ettevõtete kasumi maksustamine) on olnud valimisdebattide
keskmes aastaid. See on võimaldanud eristuda. Viimaste aastatega on eestlaste maksukoormus
kasvanud jõudsalt. Analüüsid kinnitavad selle kõrget taset (nt Maailmapank).
Kõrge maksukoormus aga ei soosi tasakaalustatud ettevõtluse arengut, halvendab elanike
elujärge. Ees ootavad senisest tulisemad ja laiapõhjalisemad maksusüsteemi
muutmise arutelud. Soovitusi on tulnud Euroopa Liidust.
Maksustamisele lähenemisel võiksime
järgida õigluse printsiipi, maksud võiksid olla kõigile üheselt mõistetavad
(vähendada varjatut maksustamise osa), maksja poolt kontrollitavad. Teistelt
malli võtmisel ei tohiks unustada kohalikke eripärasid.
Erinevalt majanduskaaslastest on meil
liigselt toimetulekuraskuses inimesi. Neid on palju enam, kui seda
statistilised arvud kajastavad. Madal statistiline võrdlusbaas (kesine keskmine
palk) eksitab.
Eesti tingimustes ei tohiks maksustada
esmatarbekaupasid ega varasid. Esimesi seetõttu, et paljud on jännis kommunaalmaksete
tasumisega ja toidupoolise ostmisega (uuringute andmetel üle veerandi lastest
elab vaesuses). Varasid seetõttu, et esiisade traditsioonide järgi tuleb
kodu (kodu on vara) järglastele pärandada. Kodu on eestlastele püha paik,
sissetuleku kaotuse korral (maksustamise tingimustes) tuleb sellest loobuda. Statistiliste
andmete järgi on eestlastest koduomanikke osa teiste riikidega võrreldes suur.
Maksud, mida makstakse sissetuleku
puudumise korral või tühise sissetuleku juures, Eestile ei sobi. Sotsiaalkindlustuse
süsteem ei kanna seda välja.
Pooldan progresseeruvat tulumaksu,
kuid seda tingimusel, kui sellega ei kaasne üldise maksukoormuse kasvu. Selleks
tuleb maksumäärasid perioodiliselt (vastavalt keskmise palga kasvule)
korrigeerida.
Unustada ei tasu seda, et tulumaksu
osa Eesti riigieelarves pole suur (7 protsenti riigieelarvest, 10 protsenti
kogu maksutulust), ja ka seda, et eestlaste vaesuse juures ei sõltu
maksulaekumine niivõrd maksumääradest kuivõrd elanike jõukusest.
Maksusüsteemis muutuste tegemisel soovitan
panustada üldise maksukoormuse langetamisele. Maksulaekumine ei allu aritmeetilisele
tehtele – ühikuline käivete kasv ei võimalda maksulaekumisel väheneda, vaid annab
selle kasvule tugevama hoo sisse.
No comments:
Post a Comment