„Emotsionaalset tausta kõrvale jättes tuleb silmas pidada, et eurole üleminek ei ole veel saavutatud ja nõuab jätkuvat tööd ja pühendumist, samas usume, et 95-protsendilise tõenäosusega euro siiski tuleb,“ lausus Vahur Kraft.
Massipsühhoos avaldab mõju ka prognooside tegemisele.
95 protsenti tähendab ju kindlust.
Nende arvamusliidrite arv, kes usuvad Euro rahaliiduga ühinemist juba lähiaastal, kasvab kiiresti. Usutakse, et see toimub koguni praeguse (valuuta) kursiga.
Mõistetamatuks jääb selline optimism.
Paljud makromajanduslikud tendentsid ühiskonnas on endiselt negatiivsed.
Aasta alguse kehtima hakanud maksumuudatuste mõju töötusele, ettevõtluse konkurentsivõimele ja riigieelarvelaekumisele selgub alles mõne kuu pärast.
Optimism tendentside muutuse osas ei ole põhjendatud.
Sisemajanduse kogutoodang võib küll näidata (mõnedes valdkondades) mõningast kasvu, kuid see tuleb pigem jõukust mitte tootvatest harudest (avalik haldus, riigikaitse jmt). Nendest, mis teevad inimesed ja paljud ettevõtted veelgi vaesemaks.
Ootus, et teiste riikide majanduskasv kandub ka meile, on põhjendamatu. Sama põhjendamatu, kui oli (viimaste aastate) maksulaekumiste soovunelm.
Julgen kahelda, et jätkusuutliku majanduseta avanevad rahaliidu uksed. Kui need ka avanevad, siis vähemalt mitte tänase vahetuskursiga.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment