Tasakaal on parim.
Nii tuleks eelistada tasakaalu ka teadmispõhise ja tunnetepõhise ellusuhtumise vahel.
Ratsionaalsus on oluline, kuid emotsionaalsus ei ole sellest mitte vähem olulisem.
Ma ei kujutaks ette üksnes teadmispõhist (ratsionaalset) elustiili, milles tunnetel
ja tunnetusel on teisejärguline roll. Selline elu on ju igav ja vähe viljakas.
Mulle tundub, et just tasakaalutus domineerib ühiskonnas toimuvates aruteludes. Mul on raske leppida, kui emotsionaalsust alavääristatakse ratsionaalsuse varjus punutud dogmadega.
Kui ma peaksin valima, siis eelistaksin kindlasti tundeinimest ratsionaalsele, sest ratsionaalsusest pakatavad kaaslased tunduvad mulle (sageli) kuidagi agressiivsena ja tüütutena.
Kahju, mida ühiskonnale emotsionaalsuse alahindamisega tekitatakse on aga korvamatu!
Ma julgen isegi väita, et emotsionaalsuse alahindamine kahjustab inimese genofondi palju enam, kui seda teeb loodusressursside ületarbimine.
Järsku olengi ainuke, kes on tänini puu otsas istunud:-)))
Sunday, May 17, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment