Energiaresursside mõju ettevõtlusele ei tasuks ülehinnata.
Eesti ettevõtlus seisab väkese ja kesmise suurusega ettevõtlusel.
Olen ka ise juhtinud mitmeid keskmise suurusega (35-85 töötajat) ettevõtteid. Kuluarvestuse ja rahanduse inimesena olen huvitunud ka teiste valdkondade kulu ja tulu poolega.
Energiakulu meie ettevõluses on tühine. Õeldut kinnitab energeetiliste resursside osa SKTst ja ettevõtete kuluaruanded.
Läänemaal asuvas puidust mänguasju ja mööblit tootvas ettevõttes, mille tegevust mul mõni aeg tagasi oli au juhtida, moodustavad näiteks kulutused energeetilistele resurssidele (elektrienergia, küte transpordile ja soojusele) üksnes mõne protsendi kõikidest kuludest. Olulisema osa moodustavad tööjõukulud (sh riigimaksud), millele järgneb toormekulu.
Eesti majanduse ei ole kunagi olnud tugev. Isegi SKT kasvu perioodil oli näha, et tegemist ei ole tugeva ja jäätkusuutliku majandusega.
Kogutoodangu (SKT, RKT) kasv ei tähenda alati edu. Elanikkonna tervise halvenemise korral paranevad näiteks tervishoiu ja sotsiaaltöö sektoris lisaväärtuse loomise võimalused. Drastiline - mida lagunenumad on elanike hambad, seda kergem on kasvatada lisaväärtust nimetatud sektoris. Mida rohkem kulutatakse ressursse ravimisele, seda uhkem paistab SKT?
Ühe sektori edukus ei kompenseeri teise ebaedu. Riigivalitsemise sektoril on raske, kui mitte võimatu, kompenseerida hotellinduse ja restoranide sektoris toodetava lisaväärtuse langust. Tervishoiu ja sotsiaaltöö või hariduse lisaväärtuse kasv ei kompenseeri töötleva tööstuse või finantssektori puudujääki.
Kulud avalikus sektoris peavad tuginema erasektori võimekusel. Riigi kulutused on aga olnud sellest orienteeruvalt 10% suuremad.
Just seetõttu vajame haldusreformi selle sõna kõige siiramas tähenduses. Reformida tuleks aga riigi haldusstruktuur tervikuna, kaasates protsessi ministeeriume, ameteid, sihtasutusi ja teisi riigieelarvest finantseeritavaid institutsioone.
Tugevale riigile pannakse alus soovide ja võimaluste optimumiga. Aastatega on Eesti võimaluste ja soovide tasakaalutelg nihkunud kreeni. Haldusreform paistab olevat ainuke vahend, mis suudaks tasakaalu taastada.
Endiseid aegu (kus riigieelarve kasv oli nii kiire) ei tule tagasi. Nende ootamisele ei tasu aega raisata.
Varisemisohtlik maja lammutatakse. Ainult sellega luuakse eeldus uue vastupidava hoone ehitamiseks. Ka riiki tuleks mõranenud kohtadest „lammutada“. Seda tuleb aga teha nii, et vundament ja tugevamad osad säiliksid, võimaldades väiksemate kadudega ehitada tugev ja sõltumatu riik.
Riigi haldusstruktuuri tuleb plaanitust odavamaks ja efektiivsemaks muuta. Ainult siis paraneb meie ettevõtlusmaastik, hakkavad kasvama ekspordivood ja inimeste elujärg taas paranema.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Vaidleks v'oi pigem diskuteeriks m'otte "ule, et "Ühe sektori edukus ei kompenseeri teise ebaedu. ". Miks peaks k'oik sektorid samamoodi arenema? Millele p'ohineb esitatud v"aide?
ReplyDeleteJuba majandusteaduse p'ohialus "utleb, et peab keskenduma sellele alale kus on konkurentsieelis. Hr. Vegese v"aide v'oib olla 'oige isoleeritud keskkonnas, kuid Eesti asub Euroopa "Uhenduses. Seega milles on probleem, kui Eesti "Ulikoolid on tugevad ja siin asuvad mitmed Euroopa uurimiskeskused, t"o"otavad Euroopa juhtivad teadlased? Mis on probleem, kui Eesti keskendub tervishoiule ja siin k"aivad ennast ravimas miljonid eurooplased?
Lisaväärtusel on erinev kvaliteet – sõltuvalt sellest, kuidas seda annab terve ühiskonna hüvanguks kasutada. Tulekahju kustutamist ei saa ju võrrelda maja ehitamisega? Vaatamata isegi sellele, et mõlemad on olulised ja mõlemal on oma osa siemajanduse kogutoodangus.
ReplyDeleteTeinekord on mõttekam majal isegi lasta lõpuni põleda, kui seda kustutama hakata.
Sama on ka tervishoius teenitava lisaväärtusega. Otstarbekam on haiguste ennetamine kui nende ravimine.