Maksukoormuse hindamisel tuleb arvestada kõiki makse, sh ka varjatud ja nähtamatute maksudega. Aga just selliste maksude osa Eestis on suur, palju suurem kui teistes EL riikides.
Eesti madal maksukoormus on müüt – see on hoopiski kõrge. Kinnitavad seda ka tendentsid majanduskeskkonnas ja riigi halduskorralduse struktuur, kus ministeeriumide ja omavalitsuste arvu poolest võime rinda pista isegi suurriikidega.
Madala maksukoormuse müüdile tuginendes jätkame maksukoormuse tõstmist.
Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) võrdlusbaasil kasvas 2007. aastal maksukoormus varasema aastaga võrreldes 7,6 protsenti. 2008. aasta kasv on poolaastate andmetel olnud 5,7 protsenti.
Majanduslanguse tingimustes tuleks hoiduda maksude tõstmisest. Maksukoormus aga aina kasvab.
2009.aasta riigieelarve kärbetega toimuva haigusrahade maksmise muudatusega suureneb maksukoormus veelgi.
Jaanuarist tõusis ka palga alammäär 2700 kroonilt 4350 kroonile. Koos sellega kerkis ka sotsiaalmaksu osa omahinnas.
Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime langeb veelgi.
Ma ei poolda ettevõtete tulumaksu pakutud kujul eelkõige seetõttu, et seda arvestatakse raamatupidamisliku tulemi järgi. Ma ei pea õigeks, et makse tuleb tasuda ka siis kui kassapõhist kasumit ei tekki. See viib paratamatult osade ettevõtete tegevuse lõpetamisele. Ettevõtted võivad küll teenida raamatupidamislikku kasumit, kuid raha nende tasumiseks neil ei pruugi ikkagi olla.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment