On arusaamatu, miks eelistatakse riigi otsustusprotsessides erakondade seisukohti teiste rahvaalgatuslike ühenduste seisukohtadele. Eriti veel olukorras, kus elanike usaldamatus parteide suhtes seab kahtluse alla nende otstarbekuse üldse.
Seda, et riik oleme meie kõik, on raske uskuda. Tegemist näib olevat sõnakõlksuga. Võimulolijate otsuseid vaadates jääb mulje, et riigipirukas on küpsetatud eelkõige neile endile. Ülejäänutel on vaid küpsetamise rõõm. Poliitilise eliidi ellusuhtumine sarnaneb mõisniku omaga — asutakse elanikest uhkemates häärberites, vaatamata inimeste vaesustumisele on nende tulu garanteeritud, otsuste tegemisel ei ole vaja teistega arvestada. Ka kõige suurema ebaõnnestumise korral tagab poliitiline vangerdus „mõisnikule“ mõnusa äraelamise.
Selliste võimulolijate side rahvaga on õbluke.
Oleme „demokraatiaga“ jõudnud tupikusse, mis on seadnud kahtluse alla riikliku jätkusuutlikuse. Demokraatia mängimine ja butafooriaga uhkeldamine on läinud ühiskonnale kalliks maksma. Sotsiaalsed pinged ühiskonnas on jõudnud taluvuse piirini. Suitsupääsukese ja rukkilille kõrvale on tekkimas uus rahvustunnus — vägivald ja viha.
Riikliku järjepidevuse huvides oleks vaja kiiremas korras muuta demokraatlikke väärtusi. Valimistel tuleks erakondade kõrvale kaasata ka teisi rahvaalgatuslikke liikumisi ja ühendusi. Vastasel juhul jäävadki paljud sotsiaalsed grupid riiklikul tasemel esindamata, võrdsus ühiskonnas tagamata ja kriis süvenema.
Eesti on väga väike riik. Seda on võrreldud elanike poolest isegi mõne suurlinna tänavaga. Jääb arusaamatuks, miks oleme lasknud võimul peituda esindusdemokraatia maski taha, distantseeruda rahvast.
Rahvas on väsinud lõpututest poliitilistest vaidlustest ja võimulolijate tõe kuulutamisest.
Poliitiline monopolism vajab lõpetamist.
Riiklikul tasemel peaksid saama esindatuse kõik sotsiaalsed grupid. Selleks peavad aga riigikogu valimistel erakondade kõrval kandideerida võima ka teiste rahvaalgatuslike ühenduste ja liitude esindajad. Jutupaunikute aeg on möödas, on tegude aeg.
Thursday, February 5, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment