Eestis virutavad kõik, kel selleks võimalus

Tallinna sadamajuhtide suunas vallandus süüdistustelaine, sest parteibossid ei lepi väiksema obrokiga.  

Sadamajuhtide ümber toimuv on jäämäe veepealne osa. Veealuse osaga sogatakse, sellele on seatud riiklik kaitse. 

Olgem ausad - Eestis virutavad kõik, kel selleks võimalus. Laia elustiili pole meie majanduskeskkonnas teisiti võimalik harrastada.

Läänemerekalda paepealne pisiriik meenutab parasiitidest räsitud looma, kes vaevu jalgadel taarub. Parasiitidest jäävad alles vaid riismed, kuid ka nende pärast kakeldakse. 

Vajaksime parasiiditõrjet, kuid seadused keelustavad tõhusate vahendite kasutamist. Nii olemegi olukorras, kus väiksemal osal tuleb rippuda võllas, suur osa jätkab aga rahva tagant varastamist. 

Pole mingi saladus, et riigihankeid võidavad „omade poiste“ soosikud, kes seejärel heldelt „annetusi“ (rahalisi või mitte rahalisi) teevad. Kui riigihangetega ei sahkerdata otse, siis kaudselt (info liikumine, kokkulepped jmt) tehakse seda ikka. Maavahetuselugu, autode liisimised, Eesti Energias ja Tallinna sadamas toimunu on jäämäe veepealne osa.

Omavalitsusi Eestis ei eksisteeri

Omavalitsusi Eestis ei eksisteeri. Eksisteerivad kunagiste rahvasaadikute täitevkomiteede rudimendid. Väide justkui omavalitsused tegelevad haridusega, teede korrashoiuga, sotsiaalhooldega, ehitusega ja muu sarnase tegevusega, on üldsust eksitav. Sellega tegelevad teised, „omavalitsused“ vaid otsustavad, kellelt tööd tellida, kuidas raha kulutada.

Eesti vajaks hädasti kogu haldusstruktuuri reformimist. Funktsionäärid hoiavad aga oma privileegidest kümne küünega kinni.

DF: Tänavu maikuust võimul olnud uus Viimsi vallavalitsuse koosseis plaanib homsel volikogu istungil kinnitada määruse, kus tõstetakse vallavanema ja abivallavanemate palka vastavalt 640 ja 500 euro võrra. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viimsi-vallaametnikele-plaanitakse-maarata-kopsakas-palgalisa?id=72273383 

Analoogne Viimsis toimuvaga toimub kõikides piirkondades. Isiklike hüvede ja sissetulekute (haigusrahade maksmine esimesest haiguspäevast, töökohtade jagamine, palkade kergitamine jmt) taga ajamisel ei tunnetata mõõdukuse piire, ühisressursside efektiivsele kasutamisele lüüakse käega.

Parteidiktatuur takistab intellektuaalse kapitali ühiskonna huvides kasutamist

IRLi esimees (Margus Tsahkna) peab kamraadide Jaak Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks ja Liisa Pakosta võrdõigusvolinikuks sokutamist põhjendatuks. Delfi: "Erakondlik diskrimineerimine on väär. Meil on palju inimesi, kes on teinud pärast tegevpoliitikast lahkumist karjääri väljaspool poliitikat, ka avalikus sektoris. Signe Kivi oli EKA rektor, Märt Rask oli riigikohtu esimees, Taavi Veskimägi on Eleringi juhatuse esimees," lisas Tsahkna.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tsahkna-ei-nae-aaviksoo-ja-pakosta-uutes-ametites-probleemi-poliitik-ei-ole-eluaegne-vang?id=72167377

Tsahkna ei tule selle pealegi, et parteilaste kõrval toimetab ühiskonnas ka teisi, kes samuti ihaldavad väljakutseid.

Parteidiktatuur takistab intellektuaalse kapitali ühiskonna huvides kasutamist, teeb maksurahal toimetajate konkursid ebatõesteks. Lehed on töökuulutusi täis (linnuke kirjas), kuid sõelale jääjad kitsale ringile teada. Maarjamaal ei piisa ametisse saamiseks heast haridusest, tööülesannete edukaks täitmiseks vajalikest kogemustest ja tahtest, olulisem on läbisaamine vastavate isikutega. 

Räägime demokraatiast, harrastame aga diktaati, kutsume eestlasi koju, teeme aga kõik selleks, et veelgi enam kodumaalt jalga laseksid.

Ka nälgimine teeb paksuks

Rasvumine tuleneb ühekülgsest söömisest (organismi näljutamisest). Kesine sissetulek teeb paksuks, kuna sunnib organismi odavat pahna täis ajama. 

Organismile pole oluline kvantiteet, vaid kvaliteet. Valgud, rasvad ja süsivesiku peavad tasakaalus olema. Oluline on ka vitamiinide ja mikroelementide tasakaal. Kui reeglit rikutakse, siis nõuab organism lisa. Tõstab söögiisu, mis teeb paksuks. 

On ka teisi põhjuseid (haigused, pärilikkus, laiskus jmt), kuid neile ei tasu üldistuste tegemisel tugineda. Paksuks lähevad ka riigikogus ja valitsuses istujad, kuid see tuleneb üleküllastusest. Nende kohta kehtib reegel, et sisse ei tohi ajada enam, kui jõuad kulutada.

Maaleht: Hoolimata sellest, et tervislikust toitumisest räägitakse ja kirjutatakse aina rohkem, on see inimestele justkui hane selga vesi, sest rasvunute osakaal on viimased 20 aastat järjest kasvanud. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kohutav-tode-eesti-on-rasvunute-osakaalult-euroopas-esirinnas?id=72076843

Elukeskkond muutub paremaks vaid siis, kui parteide tagatubade asemel saab võimule rahvas

Miks talendid ei tule Eestisse? 10 asja, mis tuleb korda teha. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/miks-talendid-ei-tule-eestisse-10-asja-mis-tuleb-korda-teha?id=71968571

Eestis aastaid elanud portugallane Joao Reit loetleb eelpoolses kirjatükis kümme olulisemat asja, mis Eestis vajaksid lahendamist. Tähelepanekud on õiged, kuid ta ei paista teadvustavat, et tema poolt loetletud pole põhjused, vaid tagajärjed. 

Eestist põgenetakse, kuna siinne poliitmaffia on võigas, mis lagastab väärtushinnanguid (riigieelarve rahavoogusid suunatakse ebaotstarbekalt; kehtestatakse grupeeringutele meelepäraseid seadusi; positsioone ja töökohti jagatakse sõpradele jne), irvitab demokraatlike lähenemiste üle. 

Parema elukeskkonna tagamiseks ei piisa rattateedest, paremast lennuühendusest, soodsast toidu kohaletoomisest ja muust kirjatükis mainitust. Kuniks kodanikke koheldakse ebavõrdselt (seisukohtadega ei arvestada, soovitavale kohale kandideerimisel tuleb meeldida võimuerakonna tegelinskitele jmt) seniks elukeskkond Eestis paremaks ei muutu. Materiaalsetest asjadest on olulisem vaimsus – põhinegu see siis turvalisusel (reegleid ei muudeta pidevalt), usaldusel (ei hämata, ei valetata) või mõnel muul kooselu ilmestaval omadussõnal. 

Elukeskkond muutub (enamuse vaatevinklist vaadates) paremaks vaid siis, kui parteide tagatubade asemel saab võimule rahvas (üldsus). Demokraatlikke lähenemisi austama hämamine (võimul olijad kiidavad, enamus pole rahul) ühiskonnakorralduse kvaliteedi üle ei lõppe. 

Poliitpättide laastamistöö vajaks lõpetamist

„Täna saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile uue maksukorralduse seaduse eelnõu, millega soovitakse mitmes punktis maksu- ja tolliameti ametnike õigusi suurendada“. (DF)

Ühtede õiguste kasvatamisel, tuleb teiste omasid vähendada. Teisiti asjad ei käi. 

Pentustele ja tema sõpradele tuleb kompensatsioone maksta. Teistelt tuleb enam obrokit nõuda. Seda tuleb teha seni, kuni ühiskonnas püsib parteiline hierarhia.

Kurb, et elame sellises riigis. Räägime demokraatiast, kuid poputame ühtesid, teistele saadame karistussalklased kaela. Galojanid paneme vanglasse, Pentustele maksame preemiaid. 

Eritume poliitpättide rohkuse ja nende erilise häbematuse poolest. Rootsis astub minister (kogemata riigi) krediitkaardiga tehtud ostu pärast tagasi, Eestis on riiklike krediitkaarte isiklikes huvides kasutamine normiks.

 Autorolla, „ämma“ rahad, peaministri ja presidendi rahasõltuvus (laenuraha rohkus) ning muud analoogsed jamad seavad rahvale suured kohustused. Analoogne lähenemine poleks mõeldav üheski demokraatlikus riigis.

Poliitparasiidid lämmatavad meie geneetilise võimekuse. Kui Eestis läbikukkunud (ei leia tööd, ei õnnestu ettevõtet ülal pidada jmt) osutuvad piiri taga edukateks, siis peab riigikorralduses midagi väga mäda olema.

Poliitpättide laastamistöö vajab lõpetamist. Erakondadelt lahendusi ei tule. Kuniks rahavood nende suunas liiguvad, seniks ei pingutata.

Korruptiivse ühiskonnakonnakorralduse lõpetamiseta pole Eestil tulevikku. Selles ei aita meid NATO, EL ega miski muu. Kuniks me selga sirgu ei aja, seniks jäävadki poliitpätid meie tagant varastama, ühiskonnakorraldust aga Roosimannused, Rõivad, Pakostad ja muud sarnased tegelinskid korraldama.

Tagatisteta rahasüsteemil pole tulevikku

Kreeklased tegid õigesti, et eelistasid võlaorjusele demokraatlikke väärtusi. Ühisotsustamine paistab neile rahakõlinast tähtsam. Nad usuvad, et ühisotsustamine mobiliseerib ja lubab lühikese ajaga ületada esmapilgul ületamatuna paistvaid takistusi.

Rahast ei tasu teha iidolit, mille nimel ollakse valmis kõigeks. Tagatisteta süsteem peab varem või hiljem kokku kukkuma. Usaldusest üksi ei piisa, tagatist peab saama ka katsuda. Mida varem ülepaisutatud rahasüsteem kokku kukub, seda vähem kulutame aega tagajärgede kõrvaldamisele ja uue süsteemi rajamisele.

Kõik on kõigile võlgu – selline olukord ei saa lõpmatuseni kesta. Kreekas toimunu (võlakohustusi ei suudeta tasuda) tõestab seda. Ookeanitagused raha trükkimise masinad seiskusid, Euroopa omad võtavad tuure. Rahamass jätkab kasvamist. Kui rahahulk kasvab, siis kasvab ka selle kasutajate arv. Laenuturud jätkavad paisumist. Võlakoormused muutuvad kopsakamateks.

Abiraha, mida omavahel jagatakse, pole teenitud, vaid laenatud. Statistikaameti andmetel oli Eesti riigivõlg 2013. aastal 1887,5 miljonit eurot. Rahanumbrist tähtsam on aga tendents. Aastail 2011–2013 Eesti riigivõlg kahekordistus. Kasv tulenes paljuski Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) garantiides osalemisest ehk jõukamate riikide abistamisest.

Riigivõla kasv pärast seda küll rauges, kuid nii see ei jää. Rahamasinad töötavad, võlakombitsad laienevad. Eesti riigivõla kasv küll hetkeks rauges, kuid eraisikute kohustused kasvasid. 2014 väljastati uusi pangalaenusid varasemast ajast 19,5 protsenti enam. Laenuraha kasvatab küll sisetarbimist, kuid jõukus sellest ei kasva. Soove tuleks ühildada võimalustega.

Jõukas ei tulene rahamassist, vaid positiivsest bilansist. Tegemata kulu lubab teenida lisatulu. Kulu toob kaasa lisakulu. Uhke ametiasutuse ehitamisega või sõidumasina soetamisega muudame elu mugavamaks, kuid suurendame ka (püsi)kulu. Kajastugu viimased siis suuremas elektriarves, kõrgemas kindlustusmakses, finantskulus (laenuintressi kasvus) või mingis muus väljaminekus. Laenamisega tarbime tulevaste aegade tulu, ahendame tuleviku võimalusi. Laenuraha kasutamisega loobume osast tulevikutulust, müüme oma aega ja tegevust.

Kreeklased tegid väga õigesti, et eelistasid võlaorjusele demokraatlikke väärtusi. Tagatisteta rahasüsteemil puudub tulevik.

Ärileht: Kogu maailmas on nii palju võlga, et see moodustab 286% maailma majanduslikust kogutoodangust. Võlga on kokku 200 triljonit dollarit. Meie planeedi iga mehe, naise ja lapse kohta on võlga umbes 28 000 dollarit. Arvestades seda, et pool maailma elanikkonnast elab alla 10 dollarilise päevasissetulekuga, ei ole seda võlakuhilat kunagi võimalik ära maksta. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaata-millised-maailma-riigid-voivad-kreeka-jarel-pankrotti-minna?id=71945317