Toitu ei tasu jagada rämpstoiduks ja mitte
rämpstoiduks Millegipärast seda tehakse. Iga jagamise taga on huvigrupid.
Seisukohtade
kujundamine põhineb subjektiivsusel, isegi siis, kui nende kujundamisel tuginetakse
uuringute tulemustele. Viimased ei põhine lõplikul tõel, nende
kummutamine on tavanähtus.
Antud ajahetkel seisukoha kujundamisel tuleb arvestada
kõikide faktoritega – kõikide plussidega ja miinustega. Huvigruppide seisukohtade
võimendamisega tekitame segadust.
Õigest toitumise õpetajatest pole puudust.
Teemale ei saa selliselt läheneda. Toitude jagamine „rämpstoiduks“ ja „mitte
rämpstoiduks“ on vale. „Rämpstoit“ võib tappa üht, kuid päästab
teist.
Paljud inimesed surevad nälga, meie räägime umbmäärasest tervislikust
toitumisest. Nälg ei tähenda üksnes kõhutühjust, vaid ka seda, kui toiduained ja mineraalained tarbitavas toidunormis pole tasakaalus.
Inimeste organismid
on väga erinevad. See, mis "tapab" üht, ravib teist. Organid ja meeleelundid ongi selleks, et selle omaniku huvide
eest seista.
Keskmist inimest ei eksisteeri. Temale millegipärast soovitusi
jagatakse. Ühe organism vajab enam rasva, teise oma suhkrut, kolmanda oma soola,
neljanda oma ihaldab midagi muud.
Unustagem keskmised ja usaldagem oma meeleelundeid
ja enesetunnet. Ärgem halvustagem neid, kellele meeldib hamburgereid süüa.
Selleks on põhjendused.
No comments:
Post a Comment