Kahju, et meie ühiskonnakorralduse suundade üle otsustab
käputäis inimesi. Sellest probleemid ühiskonnas algavadki. Isiklike huvide
domineerimine hukutab isegi kaljuna seisva riikluse.
Arutelud põgenike (ehk
immigrantide) vastuvõtmise (või mitte vastuvõtmise) üle väsitavad. Mina neid
enam ei loe.
Probleem pole ju üldsegi
immigrantides, vaid otsustamisprotsessis. Oluline pole immigrantide arv, vaid
see, kes selle numbri välja käib.
Võiksime emigrante isegi enam vastu
võtta, kui seda vaid peale ei surutaks.
Vabadus tähendab otsustusvabadust.
Kahju, et meie ühiskonnaliikmetel seda pole. Eestis on otsustusõigus üksnes neil,
kes kuluhüvitist saavad.
Kas pole kummaline?
No comments:
Post a Comment