Maksukoormusest teise nurga alt

Maksukoormust annab hinnata erinevalt. Ühiskonnad tuginevad maksutulu suhtele sisemajanduse kogutoodangusse, kuid selline näitaja eksitab, kuna see ei kajasta üksikisiku rolli maksukoormuses. Eksitab ka seetõttu, et osa maksutulust satub teistele tuluridadele (nt töötuskindlustus, riigilõiv jt). Sisemajanduse kogutoodangu näitaja pole samuti parim indikaator, millele tugineda. Tegemist pole likviidse tuluga, vaid tuletusliku numbriga. 

  

Oleme keskmistega harjunud, lähenegem maksudele keskmise palga saaja positsioonilt. Jätame (selguse mõttes) kõrvale maksukogujate rolli (kes maksuametile raha üle kannab pole oluline), indikaatoriks kasutame aga maksude ja netopalga suhet. Oletagem, et keskmine palgasaaja ei säästa (palk suunatakse tarbimisse ). On küll neid, kes säästavad, kuid on ka neid, kes laenuraha juurde hangivad. 

Lahakem 1000 (kogu palgakulu 1338, tööjõumaksude kogusumma 520 ) euro suuruselt brutopalgalt maksude laekumist. Et arvutus keeruliseks ei muutuks jätkem arvestusest välja maamaksu ja aktsiiside osa maksukoormuses. See teeb lõpptulemi küll väiksemaks, kuid las ta olla.

Meeldetuletuseks niipalju, et aktsiisimaksu kogutakse elektri, kütteõlide ja bensiini, alkohoolsete jookide ning tubaka ostjatelt ja selle suhe käibemaksu on 1: 1,8 (2014). Käibemaksu laekub pea kaks korda enam.

Keskmise eestlase brutopalk                                    1000

Keskmise eestlase netopalk:                                     818 eurot

Tööjõumaksud   (http://palk.crew.ee/):               520 eurot 

Käibemaks tarbimiselt:                                              104 eurot

Maksud kokku:                                                          624 eurot

Maksukoormuse indikaator (maksud/netotulu)            76%

Maksud/netotulu 623/818

Arvutuskäik näitab, et palkadeks eraldatavatelt summadelt liigub riigikassasse 76 protsenti. Kõiki maksusummasid arvestades ületaks see 80 protsendi piiri. Pensionäridel jääb näitaja küll 20 protsendile, kuid aktsiisimaksu arvestamine (suur osa kulub eluasemekuludeks) tõstaks näitaja poole võrra kopsakamaks.  

Eesti 2012. aasta statistiline maksukoormuse näitaja (maksutulu/SKP) oli 32,2 protsenti. Tegemist on ebaolulise arvuga, kuna sellega pole midagi peale hakata. Näitaja liikumissuund ei pea tähendama seda, et kodanike maksukoormus liigub samas taktis. See võib liikuda ka vastupidises suunas.

Osade indikaatorite järgi on eestlaste maksukoormus mõõdukas, osade järgi üüratu. Kui maksumuudatus kavandataval ( tööjõumaksumäärade langetamine, tarbimismaksumäärade kergitamine või kodude maksustamine) läbi viia, siis oodatud tulemusi ei järgne. Oluline pole ju see milliseid makse maksta, vaid see, kui suureks kujuneb makstav summa. Ühtede maksumäärade langetamine ja teiste kergitamine seda aga ei mõjuta, maksukoormuse indikaator jääb endiseks.