Eesti valimissüsteem
ja poliitiline kultuuritus sillutab esindusorganitesse teed sulleritele.
Juriidiliselt võib see jokk olla, kuid eetilises-moraalses aspektist vaadates on
tegemist katastroofiga. Ainuisikuliselt peaksid volikogudes otsustada/esindada saama
vaid isikumandaadi jagu hääli kogunud, ülejäänutel tuleks arvestada (nimekirjas
kandideerinute) enamuse tahtega. Sellest ju ka nimekirjades kandideerinutele (selgus
platvormis, vastutus, demokraatlik lähenemine) hõlpsamad valituks osutumise
tingimused (üksikkandidaatide ees).
Kohila
valla SDE valimisnimekirjas kandideerinud kaks volikoguliiget ei kogunud isegi kahepeale kokku isikumandaadi jagu hääli. Volikogus istutakse valimisnimekirja häältega, otsuseid
langetatakse aga iseseisvalt. Kaaslased said IRLiga koalitsiooni loomisest (NB! IRL oleks saanud valitseda ka koalitsioonita) teada tagantjärgi. Vastandusime IRLi diktaatlikule poliitikale, nüüd toetame
seda. Kahepalgelisus!
Mis järelduse teeme?
Volikogudes
aetakse omi asju, salatsetakse ja hämatakse. Valimiseelsel perioodil jagatakse katteta lubadusi, valimistejärgsel perioodil panustatakse
vallaelanike raha (ametite, positsioonide) jagamisele ja enesele suurema tüki kahmamisele.
Kohilas SDE valimisnimekirjas esinumbrina kandideerinu (ja 36 häält kogunu) unistus sai teoks – keskharidusega rahvamaja teenindajast sai vallalehe toimetaja.
Minus süveneb veendumust, et parteilasi tuleb karta – nad võivad magusat juttu ajada ja naeratada, kuid võivad ka keset pealage lajatada. Isiklikule kasule orienteeritus teeb neist monstrumid.
No comments:
Post a Comment