Käekäiku näitab kõige paremini inimeste kodumaal püsimine

Hea ja halb (õige ja vale) on subjektiivsed mõisted. Mis ühele paistab heana (õigena), võib teisele halvana (valena) paista. Üksteisest mööda rääkimise välistamiseks, tuleks paika saada eesmärgilised eelistused ja tulemuslikkuse mõõdikud.

Minu silmis paistab Eesti suures pildis armetuna. Ärgem hämagem sisemajanduse kogutoodanguga ja taandagem selle kasvuprotsent jõukuse kasvule. See küll lohutab, kuid ei innusta rõhuasetusi muutma. Madalalt tasemelt kasvamine pole kunst. See tuleb ponnistusi tegemata. Toetustest ja abidest tuleva majanduskasvuga pole põhjust uhkustada.

Käekäiku näitab kõige paremini inimeste kodumaal püsimine (või lahkumine) ja nende ostujõud kodumaal. Esimese kohta adekvaatne info puudub. Pakutakse erinevaid numbreid, kuid igaüks teab kedagi, kes on kodumaa tolmu jalgelt pühkinud või on lahkumas.

Ostujõu kohta on adekvaatset infot piisavalt. 

ÜRO tööorganisatsioon ILO koostatud 72 riigi elanike ostujõu tabeli järgi on eestlaste rahakott õhuke. Isegi Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia ja Türgi elanikud on meist paremal järjel. Venemaaga istume samal vaesusepulgal (Venemaa meist järgmine). Lätlastest ja leedulastest jääme samuti eratarbimise ostupariteedi poolest (hinnatasemetest olulisem kriteerium) alla. Eestlastel moodustab see 59 protsenti, lätlastel 61 protsenti, leedulastel 74 protsenti ELi keskmisest (Eurostat 2012).