Põdravasikas
jookseb igapäev väledamalt, ema jookseb ikka kiiremini. Majanduskasvude võrdlemine
kuulub samasse kategooriasse – võrdlusbaasidest tulenevalt (kaalukategooriad on
erinevad) pole nende protsendilised näitajad võrreldavad.
Kuid
isegi sellisele võrdlusele tuginedes pole meil millegagi kiidelda. Lätlased (III
kv 4,2%) ja leedulased on kõrgemas liigas – majandused arenevad kiiremini,
ostuvõime suurem. Meil on raskusi jõukamate riikide protsendinäitaja
hoidmisega.
Eesti majanduskasv oli kolmandas kvartalis olematu (0,4% aastases
võrdluses). 2013. aastal (kuude lõikes) oleme (kasvuga) langustrendis. Eestlaste reaaltulud ei kosunud isegi majanduskasvu tingimustes.
Tendentsid viitavad, et ühiskonnas langetatakse
valesid otsuseid. 2014. aasta riigieelarveprojekt näitab, et eestlaste käekäik lähiaastail ei parane. Jätkub endine (ühisrahaga) laristamine, jõukuse kasvatamiseks
vajalikud reformid (riigiaparaadi ja omavalitsuste reformimine, elanike reaalmaksukoormuse
langetamine) toppavad edasi. Kodumaalt lahkujate arv ei võta tuure maha, vaid kasvab.
No comments:
Post a Comment