Meie kesist panust hõõrutakse nina alla, kuid tegemist pole tõega. Kõik teavad, et sama panuse eest makstakse mujal kordades kõrgemat palka.
Vasturääkivused
algavad terminitest. Efektiivsuse mõiste vajab lahti rääkimist ja selle
mõõdikud paika panemist. Siis mõistame, millest räägime.
Tähtsad inimesed (rahandusminister, majandusanalüütikud)
räägivad pooltõde, kui väidavad, et eestlaste panus (efektiivsus) on madal.
Kesise palga juures jäämegi pükstest välja hüppama, kuid efektiivsus (rahalises
mõõtes) eriti ei tõuse. Poole kogutoodangust moodustab palk (sh maksud). See
tähendab seda, et palkade kahekordistamine kasvataks efektiivsust (kogutoodangut
rahalises vääringus) veerandi võrra. Seda ei saa teha, kuna puudub rahaline
kate. Nokk kinni ja saba lahti ning vastupidi.
Palkade maksmiseks teenitavat rahakogust annab kasvatada.
Seda saab teha hindade kergitamisega (lihtsaim lahendus), aga ka ressursside
heaperemehelikuma kasutamisega. Eelistame esimest. Riiklik fiskaalpoliitika ei
soosi (reaal)palga kasvu.
Rahamassi kasvatamiseks on ka kolmas võimalus (inimeste
asendamine seadmetega), kuid meie tingimustes (kesised sotsiaalsed tagatised)
ei tasuks sellest isegi rääkida. See tooks kaasa veelgi suurema kaose. Kasvaks töötus,
kordistuks toimetulekuraskustes leibkondade arv.
No comments:
Post a Comment