Töötukassa andmetel lisandus 12.-18. veebruarini 2518 uut registreeritud töötut, kasvatades registreeritud töötute arvu 94 129 inimeseni.
Kui suur on tegelik töötute arv pole teada.
Aasta alguses kehtima hakanud kõrgemad maksumäärad teevad oma töö – taotluslike maksude parema laekumise kõrval väheneb tööjõumaksude laekumine.
Ühendatud anumate reegel kehtib ka rahanduses.
Tegemist on aga olulisema riigituluga.
14. veebruariks oli laekunud jooksva kuu eest sotsiaalmaksu 1,89 miljardit krooni, mida on ligi 19 protsenti vähem kui eelmise aasta veebruaris kokku.
Kuna sotsiaalmaks tuleb ettevõtetel tasuda hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks, siis teoreetiliselt peaks kogu veebruari sotsiaalmaks olema tasutud.
Maksukoormuse kasvule (majanduslanguse tingimustes) järgneb maksulaekumiste vähenemine.
Suurema saagi eelduseks on toetavad aktsioonid külvipinnal, mitte saagi ümberjagamine.
Eesti väiksust arvestades võiksime olla teiste riikidega võrreldes esirinnas.
Oleme aga punased laternad, tegemistes paindumatud ja jäigad.
Elame riigis, kus on alla 600,000 palgasaajat. Ühest riigi servast teise sõitmiseks kulutame vaid tunde.
Sellise riigi haldamine ei ole üldsegi keeruline. Oleme selle ise keerukaks teinud.
Oleme üles ehitanud hierarhilise struktuuri, mis õõnestab riiklust.
Süüdlasi ebaõnnestumiste korral otsime aga mujalt.
Kui meie „külavanemad“ (ministrite institutsioone ja teisi eskorte võib ju kujunduslikult teiste riikidega võrreldes nii nimetada) on ümbritsetud glamuuriga, naudivad uhkete sõiduvahendite pehmeid istmeid, omavad rohkearvulist kaaskonda ja kasutavad teisi suurriikide atribuutikas olevaid vahendeid, siis pole ka väiksel kogukonnal midagi head loota.
Riigi haldusstruktuur vajaks auditeerimist, efektiivsemaks muutmist.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment