Majanduslangusega 210.kohal

ÄP kirjutab:
http://www.ap3.ee/article/2010/02/27/CIA_Eesti_majanduse_taielik_fiasko
Kuigi Eesti tipp-poliitikud armastavad kõneleda sellest, et Eesti on majanduskriisiga hästi toime tulnud ning eeskujuks paljudele riikidele, toovad CIA andmed ilukõnede pidajad maa peale tagasi.
Kuigi peaminister Andrus Ansip on kordavalt väitnud, et Eesti on paljudele riikidele heaks eeskujuks sellega, kuidas majanduskriisiga toime tulla, on CIA hinnang Eesti makronäitajatele kainestav. Teisisõnu, CIA faktiraamatu järgi langes Eesti majandus eelmisel aastal kokku 13,7%. CIA analüüsis 215 maailma riiki ning nende seas saavutasime peaaegu 14%-lise majanduslangusega 210. koha.
Elanikel puudub riiklikul tasandil esindatus.

Riigikogulastest kujuneb valituks osutumise järel hästi kindlustatud sotsiaalne grupp. Võõrandumine ei võta palju aega – peagi ei orienteeruta enam ühiskonnas toimuvates protsessides, muututakse enesekeskseks, tundmatuks muutuvad argised mured.

Paljud ühiskonnas on väga suurtes raskustes. Iga demokraatlik riik ulataks sellistes tingimustes abikäe. Eestis toimitakse vastupidi – nõutakse suuremat kontributsiooni, vähendatakse toetusi.

Riigikogu on teinud viletsat tööd.

Tööd hinnatakse tulemuste järgi, mitte kulutatud ajaga. Ühiskonnas toimuvatele tendentsidele hinde „ühe“ panemisega pakuksime üle.

Kui otsustajatel puudub selles peaosa, siis kes on peakangelane?

Kui protsessid kulgevad iseenesest, siis pole otsustuskoda vaja.

Majanduskeskkonna konkurentsivõimega pannakse alus riiklikule võimekusele. Väärtushinnanguid muutmata, soovitud arenguid takistavate tegurite kõrvaldamiseta, konkurentsivõimet tõsta on raske. See nõuab palju aega ja vaeva.

Tööturu kriisile pandi alus 2007. aastal riigieelarve 25 protsendilise kasvatamisega. Ülepaisutatud valitsemiskulude kasvust tingitud palgapressing surus ettevõtluse põlvili. Maksukoormuse kasvatamisega pandi selili paiskav obadus. Tulemus avaldub ühiskonnas toimuvas - töötute arv kasvab, elanikkond vaesustub, riigitulud vähenevad.

Kulusid ei tohi tõsta lisaväärtuse kasvust kiiremini. Seda reeglit aga eirati.

Maksukoormuse kasvatamise ponnistusi majanduslanguse tingimustes võrdsustub SMS laenu efektiga – täna lahendatakse probleem, homme sattutakse suurematesse raskustesse.

Kui varasematel aastatel tõusis maksukoormus mõõdukalt (seda tehti langetamise varjus), siis viimastel aastatel ületati sellega igasugused mõõdukuse piirid.

Kahekohalise majanduslanguse tingimustes ühe maksu tõstmisega langetatakse teist maksulaekumist. Pikemas perspektiivis (6 ja enam kuud) maksulaekumine aga hoopiski väheneb. Liidetavate suurendamine ei taga oodatus kasvu. Kehtib ühendatud anumate reegel.

Lisaväärtuse ja elanike jõukuse suurenemine tagab kasvu.

Aeg oleks tunnistada, et esindajatekoja otsused ülepaisutatud riigieelarve kinnitamisel ja maksude tõstmisel on kriisi tööturul põhjustanud.

Paljudest on tehtud sõna otseses mõttes kerjused. Otsustajad aga naudivad endiselt ühiskonnas loodavaid hüvesid.

Taasiseseisvumise alguses ühist kartulikoorte söömist ei võtnud keegi tõsiselt, kuid see liitis rahva, pani aluse edule. Praegused esindajad paistavad tegema kõik, et vastuolud ühiskonnas süveneksid, riiklus laguneks.

Emotsionaalne kapital vajaks ühise vankri ette rakendamist. Sellel on intellektuaalsusest vägevam jõud.

Töökohtade tekkimise eelduseks on edukas majandustegevus. Majanduskeskkonda kujundab seaduskeskkond.

Ettevõtluses võetakse aga riske (ollakse käendaja isikliku varaga).
Ebastabiilne seaduskeskkond, kõrge maksukoormus ei soosi riskide võtmist. Peresid, kes on kaotanud kõik aastatega loodu, on ühiskonnas kuradima palju.