2008. aasta riigieelarve ettepanek RK EER saatdikutele

Kohila
22.09.2007


2008 aasta Riigieelarve


Roheline mõttelaad sobib kokku konservatiivsusega. Riigieelarve seisukohalt tähendab see pigem väiksemaid oodatavaid tulusid ja madalamaid planeeritavaid kulutusi, kui halbu ja ootamatuid üllatusi.
Teades, et majanduse areng toimub tsüklitena - tõusude ja langustega, peaksime peale mõningast kiiret majanduskasvu (p.t. II poolaasta makromajandusnäitad ei ole veel ju teada) olema valmis võimalikeks majanduslangusteks (kriisideks).
Konservatiivsus eelarve koostamisel võimaldab erakonnal propageerida paremini „rohelist mõtlemist“ (tarbimise vähendamise olulisust jmt), tõstab erakonna autoriteeti majanduses orienteeruvate inimeste hulgas (mida ei tasu alahinnata) ja suurendab meie nähtavust poliitilisel maastikul.
Hoides igapäevaselt kätt majanduspulsil jääb mulle mõistetamatuks rahandusministeeriumi (poliitikute) liigne optimism riigitulude edaspidises kiires kasvamises, sest ettevõtete kasumimarginaalid langevad, paljude ettevõtete edaspidise eksistentsi taha on tekkinud küsimärk. Seega võib ebasoodne majanduskeskkond (ülemaailmne majanduskarvu aeglustumine, tööjõukulude ootamatu ja liiga kiire kasv, aina suurenevad finantskulud, Venemaa mõju jne.) lähiajal anda tõuke suure hulga olematu kasumimarginaaliga tegutsevate ettevõtete d majandustegevuse lõpetamiseks.

Toetudes eelnevale ma ei pooldaks 96,3 mld suurust riigieelarvet.


(See võiks olla 10 mld väiksem, millest veel 5-10 mld võiks eraldada reservfondi. Aasta alguses võib ju alati koostada lisaeelarve).
Meie saadikud võiksid mitte nõustuda ka maksukoormuse kasvuga (2006 – 30,7% SKP-st; 2007 – 32,2%; 2008 – 32,8%). Sellega võiksime suurendada oma poolehoidjate ridu.
Avalik sektor peab (nii nagu erasektorgi) muutuma efektiivsemaks. Tööjõukulude plaanitava kogumahu kasvuga (ca 15%) ei soovitaks nõustuda. Sellise tööjõukulu kasvuga inimese kohta peaks kaasnema palgasaajate arvu vähenemine. Vastasel juhul võimendame niigi riigikuludes toimivat nn. lumepalliefekt – suurenevad veekgi pensionid, suurenevad keskmised töötasud ja kõik sellest tulenev, suurenevad ravikulud, tõusevad enam hinnad jne. Riigi tulubaasi planeerimisel tuleb enam arvestada ettevõtlusest laekuvaid tulusid, mitte riigieelarve kuludest laekuvaid makse (avaliku sektori töötajate töötasudest laekuvad maksud seda ju on).

Suurendada tuleks stabiliseerimisfondi, sest riigieelarve kasvuga väheneb selle osa kuludest. Kui 5,9 mld moodustab 75 mld (eelmine riigieelarve) juures ca 7,9%, siis uue eelarve korral oleks võrreldav näitaja 6,1 %. 7,6 mld stabiliseerimisfondi hoiab ära reservi vähenemise ja moodustaks ca 4 nädala riigikulude varu.

P.S. Igasuguste ühekordsete toetuste lisamine tulude poolele on üks kahtlane asi, sest nendega ei pruugi saada tasuda tulevaste perioodide püsikulusid. Riigieelarve kulude pool (summana) on ju püsikulu, sest järgneva perioodi eelarve vähendamine on peaaegu võimatu.
2008. aasta riigieelarvesse on planeeritud neid ca 11 mld.
Eks toetused ole üks puhver, millega on mõnus manipuleerida (mitte laekumise korral süüdlane väljaspool).