President võiks olla inimene, kes oleks ka lapselapsi põlvel kiigutanud

Mulle sümpatiseerib idamaine kultuur, kuna selles austatakse elukogemusi. Idamaistes ühiskondades liigutakse ka karjääriredelil edasi üksnes kogemuste abil. Meie ühiskonnas on lähenemine vastupidine - tippu jõuavad soravad kõnelejad või siis protestikandidaadid. Kahju, et see nii on.

Mõned aastad tagasi sai Eestis peaministriks inimene, kes ei peagi mõistma ühiskonnas toimuvat. Kolmekümnendates mees ei saa mõista ühiskonnas toimuvat. Mina hakkasin ühiskonnakorralduses toimuvat mõistma alles siis, kui hakkasin lastelastega tegelema. Sellest ajast olen veendunud, et kortsud näol ja hall juustes võimaldavad põlvkondade probleeme adekvaatsemalt hinnata.

Meie ühiskonnas elukogemust ei hinnata. Ühiskonnakorralduses domineerivad noorema põlvkonna seisukohad.  Pole mingi ime, kui riigieelarve tasakaalu nimel tuuakse ohvriks vanem ja väetim generatsioon.

Mõned aastad tagasi pandi Eest Vabariigi peaministriks poliitilisele grupeeringule lojaalne noormees. See et tal puudus ühiskonnakorralduses toimuva mõistmiseks vajalik elukogemus, polnud oluline.

Ka Eesti Vabariigi Presidendi valimised teevad mind murelikuks.

Kersti Kaljulaid võib olla väga tark ja tore inimene, kuid ta pole pidanud vanaema ametit ega kogenud teisi ühiskonnaliikmeid murelikuks tegevaid kohustusi . Vanaemaks ei saada üksnes lapselaste sündimisega, selleks tuleb nendega ka tegeleda.

Eesti Vabariigi Presidendiks olla suuremate elukogemustega inimene, sest siis osatakse ühiskonnas valitsevaid probleeme adekvaatsemalt hinnata. Presidendil võiks olla lastelaste kantseldasime kogemus, ja miks mitte ka tööturult kõrvale tõrjutu kogemus. President peaks ühiskonnas oimuvale lähenema laiemalt - mõistma kõikide sotsiaalsete gruppide muresid ja tajuma nende ootusi. Kui Kersti Kaljulaidi oleks ametisse valinud ühiskonnaliikmete enamus, siis võiks ka mainitud puudustega leppida, kuid nii see polnud.

Mina pole kindel, et Eestimaalased selliselt valitud presidenti väärivad. Demokraatlikes ühiskondades valitakse president ühiskonnaliikmete enamuse kriteeriumite järgi. Meie Presidenti jäävad aga saatma tagatubade diilid ja nende enda töökohtade (riigikoguliikme, valitsusliikme, nõukoguliikme jmt) kaotuse hirm.