Sunday, September 4, 2016

Eesti majandustulem on EL nigelaim


 


Eurostati andmetel oli  teises kvartalis (eelmise aastaga võrreldes) Euroopa Liidu nigelaim majanduskasv Eestil. Kreeka tulem oli viletsam, kuid sellega ei tasuks arvestada.

Oleme enese tegemiste kiitmisega ja ebaõnnestumistele lohutuste otsimisega liiale läinud, oleme kaotanud reaalsustaju. Majanduskasvu vähikäikudes süüdistame eksporditurge, kuid neil läheb paremini. Kui eksportturgudel läheb paremini, siis tuleks enda otsuseid lahata.  Enese võimekusse tuleb uskuda, meie käekäik sõltub meist endast palju enam, kui seda arvame. 

Maksumäärade muutmistega annab majanduskasvu õhutada, kuid annab ka pidurdada. Oleme valinud viimase tee. Lätlastel läheb paremini. Tallinnas langetatud otsused kasvatavad nende (nt alkohoolsed joogid, kütused) müügikäibeid, suunavad lisasummasid nende riigikassasse. Makroökonoomilised analüüsid kinnitavad, et Eestis langetatud otsused avaldavad positiivset mõju lätlaste majanduskasvule. Naabrite hea käekäigu pärast tuleb rõõmu tunda, kuid ka enda käekäigu eest tuleks hoolt kanda.

Eesti maksulaekumine püstitab aina uusi rekordeid, kuid mitmed tendentsid (majanduskasvuindikaatorid, maksulaekumine, tööjõukukude osa jmt) vihjavad, et meie rahavedur on väsimas. Selle töörütmist välja minek eeldab karme otsuseid. Maksulaekumine on pika vinnaga.

Maksukoormust mõõdetakse riigi- ja omavalitsuste maksulaekumiste ja SKT jagatisega. Maksulaekumisi (kulupõhisest kõrgemad riigilõivud, töötuskindlustusmaks, trahvid, monopoolsete riigiettevõtete kasumid jmt) annab aga muudele tuluridadele kirjutada. Siit probleemid algavadki.

Arvame, et elame madala maksukoormusega riigis, kuid nii see pole. Arusaam muutuks, kui tooksime selguse eestlaste tegelikku maksukoormusese.

Maksukoormus Eestis on kõrge, see on kõrgemaid Euroopa Liidus. Varjatud maksustamine ilustab tegelikku olukorda. takistab majanduskasvule hoo sisse puhumist.

Oleme olukorras, kus Eesti majanduskasv on majandusühenduse nigelaim. Euroala riikide keskmine majanduskasv teises kvartalis (aastases võrdluses) oli 1,6% (Eurostat), Eestil 0,5%. Rumeenlased kasvatasid lisaväärtust 5,9 protsenti, slovakialased 3,7 protsenti, hispaanlased 3,2 protsenti. 

Eesti viie jõukama riigi hulka viimine pole üldsegi utoopia, kuid selle nimel tuleb pingutada – tuleb tegutseda sihikindlamalt ja tarmukamalt.

No comments:

Post a Comment