Eurostati andmetel
oli teises kvartalis (eelmise aastaga võrreldes) Euroopa Liidu nigelaim
majanduskasv Eestil. Kreeka tulem oli viletsam, kuid sellega ei tasuks
arvestada.
Oleme enese tegemiste
kiitmisega ja ebaõnnestumistele lohutuste otsimisega liiale läinud, oleme
kaotanud reaalsustaju. Majanduskasvu vähikäikudes süüdistame eksporditurge,
kuid neil läheb paremini. Kui eksportturgudel läheb paremini, siis
tuleks enda otsuseid lahata. Enese
võimekusse tuleb uskuda, meie käekäik sõltub meist endast palju enam, kui seda
arvame.
Maksumäärade muutmistega annab majanduskasvu
õhutada, kuid annab ka pidurdada. Oleme valinud viimase tee.
Lätlastel läheb paremini. Tallinnas langetatud otsused kasvatavad
nende (nt alkohoolsed joogid, kütused) müügikäibeid, suunavad lisasummasid
nende riigikassasse. Makroökonoomilised analüüsid kinnitavad,
et Eestis langetatud otsused avaldavad positiivset mõju lätlaste
majanduskasvule. Naabrite hea käekäigu pärast tuleb rõõmu tunda, kuid
ka enda käekäigu eest tuleks hoolt kanda.
Eesti maksulaekumine
püstitab aina uusi rekordeid, kuid mitmed tendentsid
(majanduskasvuindikaatorid, maksulaekumine, tööjõukukude osa jmt) vihjavad, et
meie rahavedur on väsimas. Selle töörütmist välja minek eeldab karme otsuseid.
Maksulaekumine on pika vinnaga.
Maksukoormust mõõdetakse
riigi- ja omavalitsuste maksulaekumiste ja SKT jagatisega. Maksulaekumisi
(kulupõhisest kõrgemad riigilõivud, töötuskindlustusmaks, trahvid, monopoolsete
riigiettevõtete kasumid jmt) annab aga muudele tuluridadele kirjutada. Siit
probleemid algavadki.
Arvame, et elame
madala maksukoormusega riigis, kuid nii see pole. Arusaam muutuks, kui tooksime
selguse eestlaste tegelikku maksukoormusese.
Maksukoormus Eestis on
kõrge, see on kõrgemaid Euroopa Liidus. Varjatud maksustamine ilustab tegelikku
olukorda. takistab majanduskasvule hoo sisse puhumist.
Oleme olukorras, kus
Eesti majanduskasv on majandusühenduse nigelaim. Euroala riikide keskmine
majanduskasv teises kvartalis (aastases võrdluses) oli 1,6% (Eurostat),
Eestil 0,5%. Rumeenlased kasvatasid lisaväärtust 5,9 protsenti, slovakialased
3,7 protsenti, hispaanlased 3,2 protsenti.
Eesti viie jõukama riigi
hulka viimine pole üldsegi utoopia, kuid selle nimel tuleb pingutada –
tuleb tegutseda sihikindlamalt ja tarmukamalt.
No comments:
Post a Comment