Poliitaferism uuristab auke eestlaste südametesse

Uuringute (Turu-uuringud AS) andmetel mõtleb 32 protsenti eestimaalastest Eestist lahkumisele. 15-19-aastastest mõtleb sellest 53, 20-29-aastastest koguni 59 protsenti.

Kodumaalt põgenemist ei kaalu üksnes väiksema sissetulekuga inimene, seda teevad ka keskmise- ja kõrgemapalgalised.

Otsustusnuppude juures olijad nimetavad sellist suhtumist virisemisemiseks, soovitavad probleemid käsile võtta. Kuidas seda teha, kui nad on ennast otsustusnuppude külge seadustega tsementinud? Nad ei tule selle pealegi, et probleemid ei tulene riigipaja sisust, vaid neist enesest. Mossis näod ja kortsus kulmud tänavapildis ei tulene rahanutsakast, vaid õelusest ja vihast, mida võimurid siinsesse elukeskkonda külvavad.

Keegi pole väitnud, et Eestis pole võimalik elada. On küll, kuid see pole lihtne. Lõpuks murrab stressirohkus aga ka kõige tugevama kalevipoja. Veetilka ei pruugi märgata, kuid pidev tilkumine uuristab augu. Poliitaferism uuristab auke eestlaste südametesse.  

Räägime asjad ükskord selgeks. Meie probleemid ei alga raha puudusest, vaid sellest, et kodanikud tunnevad ennast võõrana omal maal. Otsustusprotsessi kodanikusõbralikumaks muutmata olukord ei parane. Seda ei paranda isegi see kui EL rahalaevukesed panna tihedama graafiku järgi liikuma. Probleemide alged ei peitu materiaalsuses, vaid vaimsuses. 

Diktaat (enamuse tahte üle) pureb eestlaste hingesid, teeb siinse elukeskkonna närvesöövaks ja ebaturvaliseks.