Olukord palkadega on nagu enne revolutsiooni: töötajad enam
ei taha (madalamaid palku) ja tööandjad ei saa (palku tõsta). Kuidas edasi,
mida teha?
http://www.ohtuleht.ee/547256
Kulutame ligi poole
sisemajanduse kogutoodangust (SKT) palkadeks. Enamat maksta pole võimalik, sest
vahendeid peaks jätkuma ka tervishoiule, haridusele, riigikaitsele ja teistele
valdkondadele. Tuleb investeerida, tasuda jooksvaid arveid (elekter, side,
töövahendid, laenuintressid jne), teha erakorralisi kulutusi.
Reaalsissetulekute kasvuks
peab majanduskasv jõulisem (ja kvaliteetsem) olema, hindade kasv aga tuure maha
võtma. Hindade kergitamine (elektrituruga „vabale“ turule minek, varjatud
maksustamine jmt) võimaldab küll kasvatada riigitulu, kuid töötab elanike
reaaltulu kasvule vastu.
Laenude abil palkade tõstmine
oleks suurim totrus, kuna see vähendaks (palkade kasvu) võimekust veelgi.
Kui tahame tõesti, et
eestlaste reaalpalgad (ostujõud) hakkaksid kasvama, siis tuleb teha
ümberkorraldusi ühiskonnakorralduses – vähendada ühiskonnaliikmete
maksukoormust, koomale tõmmata maksudest elatuvat riigiaparaati ja
haldusstruktuuri.
Haldusterritoriaalne reform,
millest pikalt oleme vadranud, pole valik, vaid paratamatus. Keskmise ja
väikese suurusega ettevõtted vajavad kobestatumat pinnast, suurettevõtete
poputamisega saeme oksa, millel istume.
Eesti fiskaalpoliitika ei
soosi eestlaste elujärje paranemist.
Samal teemal:
http://eveges.blogspot.com/2013/07/teiste-armust-vaesena-elamine-ei-saa.html
http://www.linnaleht.ee/frontpage/tln_ek/2011-10-21-b.pdf
No comments:
Post a Comment