Töötajaid vaevab ülekoormus

Eestis tuleb kesise sissetuleku nimel tervist kahjustades rügada. Üldistan – öeldu kehtib keskmise eestlase kohta. Teadvustan väga hästi, et keskmistega hämatakse ja üritatakse rõhuasetusi valupunktidelt mujale nihutada, kuid teistsuguse lähenemisega jääksin väite tõestamisel jänni. 

Eestis tõuseb pensioniiga, täienevad töövõimetute read. Eelistame riigieelarve kopsakust kodanike tervelt elatud aastatele. 

Kümne aastaga on Eestis registreeritud töövõimetute read kahekordistunud. Isegi elanike arvu vähenemine pole töövõimetute kasvu (viimasel 3 aastal 7 kuni 9 protsenti aastas) peatanud. 

Inimeste närvilisus ja tervisehäired ei tulene niivõrd isikutüübist (nagu sageli arvatakse), kuivõrd (peale surutud) ebatervislikest töösuhtest.

2012. aasta alguses oli Eestis 90 100 töövõimetuspensioni saajat. Aasta varem oli neid 7500 võrra vähem. Oleks kõikidel julgust ja ressurssi läbida bürokraatlik kadalipp võinuks töövõimetute arv veelgi suurem olla. Statistilised andmed kinnitavad, et Eestis on OECD riikidest (34 riiki) kiiremaid töövõimetute kasvusid. Need, kes asjaga igapäevaselt tegelevad kinnitavad, et tegelikkus on veelgi hullem.

ÄP: Eestis jääb palju kutsehaigusi diagnoosimata, sest ühiskond pole huvitatud teemaga tegelemisest. Töötajaid vaevab ülekoormus.

„Võrreldes teiste maadega diagnoositakse Eestis vähem kutsehaigusi. Erinevused diagnoosides on tingitud nii klimaatilistest eripärasustest kui ka töökultuurist. Skandinaavias, Saksamaal, Jaapanis pööratakse töökeskkonna ohutegurite vähendamisele rohkem tähelepanu ja investeeritakse töötervishoidu märksa rohkem. Haigusi diagnoositakse varasemates staadiumites ja asutuste tasustatud taastusravi on kättesaadavam. Seega on meie number väiksem just sellepärast, et paljud kutsehaigused jäävad diagnoosimata,“ räägib Qvalitas Arstikeskus AS peaarst dr Toomas Põld.

Põllu sõnul on nende arstikeskuses viimaste aastate jooksul kõige rohkem diagnoositud kutsehaigusena pehmete kudede haigusi, mis on seotud lihaste ülepingutusega, karpaalkanali sündroomi (randme piirkonna ülekoormusest tingitud haigus) ja liigeste kahjustusega, mis on samuti tekkinud ülepingest ja sundliigutustest. Töötervishoiuarst, Annika Küüdorf, kes töötab Töökeskkonna Haldus OÜs, tõi välja samuti, et 2011. aastal diagnoositi just enim ülekoormushaigusi: ülekoormus kätele ja ülakehale, samuti kogu kehale ja jalgadele. Teisel kohal on kuulmiskahjustused, mis on tingitud mürast ja kolmandal kohal on vibratsioontõbi.

http://www.ap3.ee/article/2013-04-07/ulekoormus_hiilib_tootajale_ligi_vaikselt