Wednesday, December 23, 2009

Öelgem seda, mida tunneme!

Jõulud on pühad, mil inimeste mõtetesse tekib hulk heatahtlikke soove, mis ei ole seostatavad ainult materiaalsusega.
Hingerahu on vahest parim kingitus, mida sellel ajal soovitakse.

Jõuludest sobilikumat aega sõjakirves maha matta ja lepitust otsida, olgu siis tegemist tülis olevate lähedaste sugulaste, endiste sõprade või vihavimma kandvate naabritega, on raske leida.

Andestamine ja andestuse saamine käivad aga käsikäes.

Jõulud on minevikku pöördumise aeg.
Vaimujõud võimaldab naasta tagasi nooruspõlve maile, milles on taas kohta lahkunud vanematel, suureks sirgunud pisipõnnidel ja teistel lähedastel.

Paljudele noortele on see unistamise aeg, mis viib neid tulevikku, kus omandatakse unelmate amet, leitakse ideaalne elukaaslane, nauditakse töist edu või emmatakse rõõmust kilkavaid põngerjaid.

Jõuluaeg on soovide aeg. Öeldakse, et kui midagi väga soovitakse, siis seda ka saavutatakse.

Andmisrõõmul on sel ajal eriline väärtus. «Jõulutunnel» ja muud annetustele orienteeritud üritused purustavad igal aastal üha uusi rekordeid ning nende kaudu viiakse jõulusoovid tundmatute abivajajateni.

Jõulud on saladuste ja tunnete avaldamise aeg. Kui te ei tee seda nüüd, siis ei pruugi te seda teha ka muul ajal. Tunnistagem oma lähedastele, et me neist hoolime! Öelgem seda, mida tunneme!

Rahulikke jõule, edukat uut aastat!

Tuesday, December 22, 2009

Võrrelda ei saa võrreldamatut

Erinevate riikide, piirkondade ja perioodide sisemajanduskogutoodangute võrdlemine paneb mind kohmetuma, sest võrreldakse võrreldamatut.

Delfis avaldati kirjutis nime all: „Harjumaalase SKP oli 153% Eesti keskmisest“.
http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/harjumaalase-skp-oli-153-eesti-keskmisest.d?id=28053203

Kõrvutatakse selles üksnes arve, järeldused on aga olematud.

SKT (sisemajanduse kogutoodang) on näitaja, millega ühiskonnad demonstreerivad oma edukust, selle suuruses otsitakse ühiskonnaliikmete jõukuse ja riigi võimekuse tunnusjooni. Liigse kontsentreeritusega kvantitatiivsusele jääb varju kvaliteet.

Võrreldamatute näitajate võrdlemine viib paratamatult valede järeldusteni, ebaõigete otsusteni.

Kogutoodangud (SKT, RKT) on kvalitatiivselt võrreldamatud.

Viimati avaldatud Eesti perioodiline statistiline majanduskasv oli (minu mäletamist mööda) positiivne avalikus halduses ja riigikaitses. Kõik teised valdkonnad olid miinuses.

Näitaja võrdlemisel tuleks arvestata aga ka kvalitatiivseid erinevusi - üksikute sektorite osatähtsusi.

Majanduskasvul ja majanduskasvul on vahe.

Drastiline - mida lagunenumad on elanike hambad, seda kergem on kasvatada lisaväärtust nimetatud sektoris. Mida rohkem kulutatakse ressursse ravimisele, seda uhkem paistab SKT?

Sunday, December 13, 2009

Makse tuleks langetada, mitte tõsta

Põllumajanduses peetakse söödavast või realiseeritavast saagist olulisemaks seemne kogumist ja säilitamist. Seemet hoitakse erilise hoolega, vaatamata isegi kesisele saagile. Seemne kvaliteedist sõltub ju edaspidine saagikus. Sama kehtib ka riigieelarve tulude kohta.

On olemas ütlemine: „Rahaga tehakse raha“. Raha on seemneks lisaväärtuse tootmisel.

Selleks, et lisaväärtust kasvatada, tuleb investeerida. Riik aga korjab maksudena üha enam „seemet“ ära ja pistab selle "asendamatu avaliku teenuse“ varjus nahka.

Ettevõtete finantsaruanded ja statistika kajastavad nn arvestuslikku ehk tekkepõhist kasumit. Rahavood aga võivad isegi kasumliku tegevuse puhul olla negatiivsed. Kasumit teenides võidakse koguni pankrotistuda.

Ettevõtete majandamine peab olema kasumlik, et püsida konkurentsis. Investeerimiseks tuleb toota ressursse.

Ettevõtlusele hinnangu andmisel ollakse harjutud nn monopoolsete suurettevõtete majandustulemustega (Tallinna Vesi, Eesti Energia, Eesti Telekom jt), mille kasumid ulatuvad taevasse.

Seda, et ettevõtlus rajaneb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel, teadvustatakse vähem. 2000. aastal moodustasid näiteks mikroettevõtted umbes 70 protsenti äriühingutest. Suurettevõtete osa oli alla ühe protsendi.

Krediidiinfo kokkuvõttest “Eesti ettevõtete finantsnäitajad 2008” selgus, et võrreldes 2007. aastaga kasvas mullu majandusaasta kahjumiga lõpetanud firmade hulk 32 protsendi võrra, 27 051 ettevõtteni.

Maksukoormuse tõus tähendab ühiskonna jõukuse kasvuks vajaliku seemne ära söömist. Maksulaekumise kasvatamise ponnistused ei ole tulemuslikud lisaväärtusseemne (rahamassi) vähendamise tingimustes. Ühe maksu muutmine mõjutab teiste maksude laekumist. Näiteks aktsiiside suurendamine vähendab muu hulgas sotsiaalmaksu, tulumaksu ja käibemaksu laekumist.

Maksude tõstmine kahekohalise arvuga mõõdetavas majanduslanguses kasvatab lisaks töötust. Seda ei kompenseeri isegi nende summade ümberjagamine. Tööjõumaksud moodustavad aga ligi poole riigieelarve maksutulust.

Riigitulusid saab kasvatada üksnes lisaväärtusseemne koguse suurendamine, milleks tuleks maksukoormuse tõstmise asemel seda langetada. Põhjendatud oleks ehk vaid mõneks ajaks astmelise tulumaksu kehtestamine. Kuid see põhjustaks rohkem tüli, kui kasu. Pealegi söövad sellise muudatuste administreerimiskulud suhteliselt suure osa sellest lihtsalt ära.

Riik vajab muudatusi haldusstruktuuris. Selle teostamine praegustes tingimustes on imelihtne. Meid on ju nii vähe.

Saturday, December 5, 2009

Arstide panus tervishoius ei ole suur.

Toodetava lisaväärtuse hulga ja kvaliteedi mõju ühiskonna arengule on väga oluline, kui mitte määrav. Tulubaas paneb paika võimekuse piirid, kehtestab limiidid. Tervishoid ei ole erand.

Haigekassa eelarve täitmise tabeli andmetel paistab aga tervishoid senini triivinud vastuvoolu. Vaatamata väidetavale alarahastamise on ravikulud ühiskonnas kõrged. Nende vähendamine valgete kitlites asjameeste sõnul on keeruline, kui mitte võimatu.

Patsientidele paistab selline seisukoht kummalisena, tervishoius toimuv aga laristamisena. Kogetakse ju ebakvaliteetset teenust, mis väljendub abi kättesaamatuses, visiidile mineku vastumeelsuses, pakutud ravi ebaefektiivsuses. Probleemidega ollakse harjutud, need ei ole tekkinud masuga.

Kahe isanda teenimisega (avalik teenistus ja erapraksis) on tervishoiulaevuke triivitud kariderohkesse vette, mis teeb sellel sõidu ebamugavaks ja mõttetult kalliks. Tervishoius tehtavad kulutused on orienteeritud kulutamisele, mitte tervise hoidmisele ja tervena püsimisele. Just seetõttu on need mõttetult kõrged, tulemus ebaefektiivne.
Kokkuhoid oleks kolossaalne, kui ravimise asemel pühenduksime ennetuslikule tegevusele.

Meenub aastakümnete tagune okupatsiooniaeg, mil profülaktilised terviseuuringud ja vaktsineerimised olid tavapärased. Tagajärgede asemel eelistati siis põhjustega tegelemist. Taasiseseisvunud Eesti pööras tervishoiu pahupidi - retseptide kirjutamine ja ravimite manustamine hakkas domineerima. Tervishoid kommertsialiseerus.

Innovatsioon tervishoius võiks seisneda ennetustegevusliku tegevusega ravikulutuste vähendamises. Ainult sellega peataksime elanike tervise halvenemise, töövõimetute ja invaliidistunute arvu kasvu.

Puuetega inimeste arv ühiskonnas on hirmuäratavalt kõrge. Kui 2004. aasta lõpus moodustasid puuetega inimesed Soomes 1,24% elanikkonnast, siis Eestis oli see näitaja 7,7%. Vajame muudatusi eelistustes – ennetustööle pühendumist.

Perearstindus paistab olevat mädapaiseks tervishoius, mis propageerib organismi nõrgestavate ravimite manustamist. Inimeste kujutluses on arst operatsioonilaua taga toimetav kompetentsusest pakatav meditsiinitöötaja. Seda, et iga viies arst on perearsti, teadvustatakse vähem. Paraku kujundavad just nemad arusaama tervishoiu teenuste kvaliteedist ja kompetentsusest. Küsitlused näitavad, et perearste külastavate inimese sooviks ei olegi sageli arstiabi vajadus, vaid haiguslehe taotlemine, retsepti saamine, surmatunnistuse saamiseks kinnituse saamine või mingi muu seadusega paika pandud formaalsus.

Igas peres on keegi, kes on võimeline diagnoosima tavahaigusi, on kursis sobilike ravimitega. Vaatamata sellele peavad nad külastama kõrgepalgalisi arste, sest tulemus tuleb ju fikseerida paberikandjal (haigusleht, retsept). Toetudes öeldule, võib väita, et arstide panus tervishoius ei olegi nii suur, kui sellest räägitakse. Perearstiga rahulolevaid olen kohanud üksikuid. Valdavalt domineerib nendesse halvustav suhtumine.

Eneseimetlemise ja virisemise asemel ootavad patsiendid arstidelt empaatiat ja tänutunnet. Tänutunnet selle eest, mida ühiskond arstidele pakub, olgu selleks siis tasuta koolitus, lugupidamine, head töötingimused, kõrget töötasu või muud paljudele kättesaamatut.

On avalik saladus, et patsiendid hindavad tervishoius pakutavat teenust väheväärtuslikuks, arstidele makstavat palka aga raha raiskamiseks. Ajal mil arstid rõhutavad oma asendamatust ühiskonnas, kiruvad teenuste tarbijad (patsiendid) nende ebakompetentsust ja üleolevat suhtumist. Paljude arvates sarnaneb meedikute suhtumine ära hellitatud riigikogulastega, kes esinduskotta pääsedes pühenduvad iseendale oodi kirjutamisele.

Arstide Liidu hiljutises avalduses tuuakse tervishoiu suurimaks probleemiks ülepolitiseeritud juhtimist. Selline seisukoht ei ole tõsiseltvõetav, sest ülepolitiseeritud on ka teised valdkonnad. Arstide Liidu seisukoht on näide sellest, kuidas ringkaitses seistes kaitstakse huvigruppide seisukohti – aetakse taga õigusi, vastutus veeretatakse teistele.

Probleem tervishoius ei seisne ülepolitiseerituses, vaid patsiendikauges ja arstikeskses otsustusmehhanismis. Nõustun nendega, kes pooldavad omavastutust ja haigekassa maksu vähendamist (nt. 13%-lt 10%-le). Omavastutus võimaldaks patsientidel osaleda teenuse tasumisel, vähendada ületarbimise all kannatavat nõudlust ja laiendada valikuvõimalust.

Ei tasuks ülehinnata tervishoiusektori osa ühiskonnas. Sellega alahindame ju teiste panust. Selleks, et kulusid avalikus sektoris teha, peab looma lisaväärtust. Selleks aga vajatakse vaimselt ja füüsiliselt terveid inimesi, mitte ravimeid ostvaid nõrgukesi. Tervishoid peaks orienteeruma ennetustööle, mitte ravimite väljakirjutamisele ja paberimajandusele.

Tervishoiu rahastamise aluseid tuleks muuta. Patsientide aktiivsem kaasamine otsuste tegemisse peataks laristamise tervishoius tagaks soovituid arenguid. Maksumäära langetamine koos omavastutusega mõjuks hinna ja kvaliteedi suhtele, muudaks teenindaja ja teenindatava suhted mõistetavamaks, patsiendile vastuvõetavamaks.