Erinevate riikide, piirkondade ja perioodide sisemajanduskogutoodangute võrdlemine paneb mind kohmetuma, sest võrreldakse võrreldamatut.
Delfis avaldati kirjutis nime all: „Harjumaalase SKP oli 153% Eesti keskmisest“.
http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/harjumaalase-skp-oli-153-eesti-keskmisest.d?id=28053203
Kõrvutatakse selles üksnes arve, järeldused on aga olematud.
SKT (sisemajanduse kogutoodang) on näitaja, millega ühiskonnad demonstreerivad oma edukust, selle suuruses otsitakse ühiskonnaliikmete jõukuse ja riigi võimekuse tunnusjooni. Liigse kontsentreeritusega kvantitatiivsusele jääb varju kvaliteet.
Võrreldamatute näitajate võrdlemine viib paratamatult valede järeldusteni, ebaõigete otsusteni.
Kogutoodangud (SKT, RKT) on kvalitatiivselt võrreldamatud.
Viimati avaldatud Eesti perioodiline statistiline majanduskasv oli (minu mäletamist mööda) positiivne avalikus halduses ja riigikaitses. Kõik teised valdkonnad olid miinuses.
Näitaja võrdlemisel tuleks arvestata aga ka kvalitatiivseid erinevusi - üksikute sektorite osatähtsusi.
Majanduskasvul ja majanduskasvul on vahe.
Drastiline - mida lagunenumad on elanike hambad, seda kergem on kasvatada lisaväärtust nimetatud sektoris. Mida rohkem kulutatakse ressursse ravimisele, seda uhkem paistab SKT?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment