Põllumajanduses peetakse söödavast või realiseeritavast saagist olulisemaks seemne kogumist ja säilitamist. Seemet hoitakse erilise hoolega, vaatamata isegi kesisele saagile. Seemne kvaliteedist sõltub ju edaspidine saagikus. Sama kehtib ka riigieelarve tulude kohta.
On olemas ütlemine: „Rahaga tehakse raha“. Raha on seemneks lisaväärtuse tootmisel.
Selleks, et lisaväärtust kasvatada, tuleb investeerida. Riik aga korjab maksudena üha enam „seemet“ ära ja pistab selle "asendamatu avaliku teenuse“ varjus nahka.
Ettevõtete finantsaruanded ja statistika kajastavad nn arvestuslikku ehk tekkepõhist kasumit. Rahavood aga võivad isegi kasumliku tegevuse puhul olla negatiivsed. Kasumit teenides võidakse koguni pankrotistuda.
Ettevõtete majandamine peab olema kasumlik, et püsida konkurentsis. Investeerimiseks tuleb toota ressursse.
Ettevõtlusele hinnangu andmisel ollakse harjutud nn monopoolsete suurettevõtete majandustulemustega (Tallinna Vesi, Eesti Energia, Eesti Telekom jt), mille kasumid ulatuvad taevasse.
Seda, et ettevõtlus rajaneb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel, teadvustatakse vähem. 2000. aastal moodustasid näiteks mikroettevõtted umbes 70 protsenti äriühingutest. Suurettevõtete osa oli alla ühe protsendi.
Krediidiinfo kokkuvõttest “Eesti ettevõtete finantsnäitajad 2008” selgus, et võrreldes 2007. aastaga kasvas mullu majandusaasta kahjumiga lõpetanud firmade hulk 32 protsendi võrra, 27 051 ettevõtteni.
Maksukoormuse tõus tähendab ühiskonna jõukuse kasvuks vajaliku seemne ära söömist. Maksulaekumise kasvatamise ponnistused ei ole tulemuslikud lisaväärtusseemne (rahamassi) vähendamise tingimustes. Ühe maksu muutmine mõjutab teiste maksude laekumist. Näiteks aktsiiside suurendamine vähendab muu hulgas sotsiaalmaksu, tulumaksu ja käibemaksu laekumist.
Maksude tõstmine kahekohalise arvuga mõõdetavas majanduslanguses kasvatab lisaks töötust. Seda ei kompenseeri isegi nende summade ümberjagamine. Tööjõumaksud moodustavad aga ligi poole riigieelarve maksutulust.
Riigitulusid saab kasvatada üksnes lisaväärtusseemne koguse suurendamine, milleks tuleks maksukoormuse tõstmise asemel seda langetada. Põhjendatud oleks ehk vaid mõneks ajaks astmelise tulumaksu kehtestamine. Kuid see põhjustaks rohkem tüli, kui kasu. Pealegi söövad sellise muudatuste administreerimiskulud suhteliselt suure osa sellest lihtsalt ära.
Riik vajab muudatusi haldusstruktuuris. Selle teostamine praegustes tingimustes on imelihtne. Meid on ju nii vähe.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment