Seda, et kogutoodangu langustrendi murraks praegustes tingimustes vaid ekspordi kasv, teadvustavad vist kõik. Küsimus on nüüd selles, kuidas seda kasvatada.
2008. aasta novembrikuu ekspordimaht langes, erinevus varasema kuuga oli koguni 38%.
Kahjuks ei avalikusta statistika sellise järsu languse põhjust. Üheks põhjuseks võis olla varasema perioodi võrdlusbaas, mis sisaldas tootmistegevuse lõpetamisest tingitud ühekordseid varade väljavedusid.
Samas võis selle põhjustada ka tegelikke müügimahtude hüppeline langus. Tõenäoliselt osalisid langustrendis mõlemad nimetatud tegurid.
Küsitlused ja statistika annavad alust väita, et meie ettevõtete eksport on langustrendis.
Paratamatult tekkib küsimus: kuidas eksporti taastada, ilma milleta võimekus ettevõtluses ja riigis tervikuna ei saa paraneda.
Selleks, et õigeid otsuseid teha tuleb analüüsida tendentse ja neid mõjutavaid tegureid. 2007. aastal moodustas eksport 53% sismajanduse kogutoodangust. Samas on teada et Eestis toodetud kaupade kogused, välisturgude ostuvõimet arvestades, on tühised (ca 800 miljoni eurot kuus). Nimetatud põhjusel maailmamajanduse mõju jaemüügis realiseeritavate kaupade ekspordimahtude langusele ei tohiks olla suur.
Küll avaldab see olulist mõju aga tooraine ja teistele tootjatele detaile valmistavate ettevõtete ekspordile, mille mõjutamiseks pole meil vahendeid.
Ekspordi mahtude langustrendis tuleb teadvustada omahinna olulisust. Konkurentsitingimustes tagab ju eelkõige soodne hind müügimahtude kasvu.
Paraku on Eestis toodetute kaupade hinnad viimastel aastatel kiiresti kasvanud.
Palgakasv, koos nendelt riigile arvestatavate maksudega, on tõstnud meie ettevõtetes toodetavate kaupade omahindu oluliselt. Moodustavad ju meie tööjõukulud koguni poole sisemajanduse kogutoodangust.
Eksporditurgudel kaupade nõudlust saaks suurendada eelkõige konkureerivate hinnatasemetega või ainulaadseid tooteid pakkudes. Omahinna alandamine ja uute toodete arendamine nõuab aga ettevõtetelt laiapõhjalis muutusi.
Ettevõtluse restruktureerimine, koos töötajate ümberõppega, eeldab majanduskeskkonna stabiilsust ja finantsvahendite olemasolu. Olukord laenuturul on hetkel aga karm. Isegi selle stabiliseerumisel võtab restruktureerimine aega, mistõttu ekspordile orienteeritud ettevõtlus jääb ka edaspidi kiratsema.
Eksportivoogude kasvuks piisaks töötasudelt arvestatavast maksumäära alandamisest. Üksnes palkade vähendamine omahindu ei langeta, langevad sellega ju ka tootmismahud. Püsikulud aga jäävad. Tootmismahtude vähenedes väljundi maksumus hoopiski kasvab.
Tööjõumaksude langetamiseta meie ettevõtete toodangu omahinda konkurentsivõimelisemaks muuta on võimatu.
Vaatamata konkurentidest kõrgematele tööjõumaksudele pole ühiskond tööjõumaksude langetamist kaalunud. Pigem vastupidi – üritatakse ettevõtjaid koormata uute kohustustega. Tööjõumaksude langetamine, paistab aga olevat ainus reaalne võimalus, kuidas meie ettevõtluskeskkonda koheselt konkurentsivõimelisemaks muuta. Töötasudelt arvestatavate maksude langetamine, koos riigi valitsemiskulude vähendamisega ja maksutulu ümberjagamisega, oleks võluvits, mis tagaks Eestile stabiilse arengu.
Riigi halduskulude vähendamine on vajalik. Ettevõtjatele tuleb luua kindlustunne, mis väljenduks stabiilsuses ja soodsas maksukeskkonnas.
Varisemisohtlik maja lammutatakse. Ainult sellega luuakse eeldus uue vastupidava hoone ehitamiseks. Ka riiki tuleks mõranenud kohtadest „lammutada“. Seda tuleb aga teha nii, et vundament ja tugevamad osad säiliksid, võimaldades väiksemate kadudega ehitada tugev ja iseseisv riik.
Riigi haldusstruktuuri tuleb plaanitust odavamaks ja efektiivsemaks muuta. Ainult siis paraneb meie toodete konkurentsivõime välisturgudel, hakkavad kasvama ekspordivood ja inimeste elujärg taas paranema.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment