Riigikassa täitmisele pühendumine teeb elu närviliseks

Maksustamise põhimõtted vajavad muutmist. Liigne pühendumine riigikassa täitmisele õhutab vaenu, teeb elukeskkonna närviliseks ja protsessid kontrollimatuks.

Ühe maksumäära langetamine ja teise suurendamine võib olla üksikute huvigruppide huvides, kuid ühiskassasse see raha juurde ei too. Riigikassa kopsakus tuleb jõukuse kasvust, mitte numbrite liigutamisest. Mida kopsakam on inimese rahakott, seda kopsakamaks kujuneb riigikassa. Teisiti asjad ei käi.

Maksumääradega mängides petame iseennast. Et võrdlusbaas puudub (pole kaht sarnastes tingimustes keskkonda), ei vaibu spekulatsioonid maksustamise mõju üle. Jäämegi üht lähenemist kiitma ja teist laitma.

Mullu kavandasime riigieelarvesse 6,8 protsendise maksutulu kasvu. Tänavu soovime maksutulu 6,1 protsendist kasvu. Üldisest (majandus)tulust kiirem maksutulu kasv pole aga põhjendatud. Kõrgem maksumäär ei taga paremat tulemit (suurem maksulaekumine). Kasv oleks määrade kergitamiseta suurem.

Halbu ja häid maksusüsteeme ei eksisteeri, on stabiilsed ja tõmblevad süsteemid. Eesti maksusüsteem paigutub tõmblevate süsteemide hulka. Oleme teinud maksumuudatusi (tulumaks asendati töötusmaksuga, käibemaks 18 protsendilt 20le, käibemaksu erisused vähenevad, aktsiiside ja lõivude määrad kerkivad jne) kergekäeliselt ja sageli. Stabiilne maksukeskkond täidab aga riigikassat paremini.

Oleme rääkinud klassikalise ettevõtlustulu maksustamise mõttekusest. Tegemist on maksuga, mida ühiskonnad praktiseerivad. Kui teenid kasumit infrastruktuuri kasutamisest, siis maksa ka maksu. Välispankadele maksuparadiisi pakkumine jõukust ei kasvata. Väikeettevõtlusele ei topi kaikaid kodaraisse maksustamine, vaid ostuvõimelise klientuuri nappus.

Eesti ettevõtlus toimib toetustel ja riigihangetel. Tegutsemiskeskkonda naudivad monopoolsed ja välisosalusega ettevõtted, kuid väikeettevõtlus seisab varesejalgadel.

Võiksime eelistada tarbimismaksudele kasumi maksustamist. Meie aga liigume vastupidises suunas. Pooldan ettevõtete kasumi maksustamist, kuid seda tingimusel, kui seda tehakse kassa-, mitte tekkepõhiselt. Tekkepõhise maksustamise korral kogutakse maksu arvestuslikult tulult. Maksu tuleb maksta ka negatiivse rahavoo korral, mis võib tingida kasumlike kasvavate ettevõtete maksejõuetuse.

Maksustamise aruteludel ei tohiks unustada kokkuhoiu võimalusi. Üle jõu käiv riiklik haldusstruktuur koos selles toimetajatega nõuab aina kasvavaid maksusummasid. Kui viime riigi soovid ja võimalused tasakaalu, siis piisab ka mõne protsendipunktilisest maksulaekumise kasvust.