Hinnangud on alati subjektiivsed,
kuid ühiskonnas toimuvatele protsessidele võiksime neid võimalikult erapooletult
anda. Üksikute näitajate võimendamine eksitab.
Ka kümmekond aastat tagasi panid makroökonoomilised
näitajad rusikatega rinnale taguma ja suurtest edusammudest unistama. Nii jäigi
murepilvede kogunemine märkamata. Ühtäkki muutus reaalpalgakasv negatiivseks, rekordeid
püstitanud majanduskasv asendus kahekohalise langusega. Rikaste klubisse
jõudmise plaanid tuli pööningule viia.
Igiliikureid on ehitatud sajandeid,
kuid tööle need ei hakka. Hoog raugeb vaatamata sisse lükatud suurele kiirustele
ja takistuse minimiseerimisele. Sarnane mõju on tootlikkusest kiiremal palgakasvul.
Hindade kergitamisega saab takistust minimiseerida, kuid väline deflatsioonisurve
paneb ka sellele piirangud peale. Eelmisel aastal mõõdeti tarbijahinnaindeksit
(THI) miinusmärgiga. Selle aasta märtsis oli näitaja aastatagusega võrreldes -0,6%.
Oleme kümne aasta taguse tsükliga
sarnases faasis. Ka siis kasvasid palgatasemed tootlikkusest kiiremini ja riigikulude
tegemisel valitses ülev meeleolu. Ka siis püstitasid maksulaekumised uusi rekordeid.
Eksivad need, kes arvavad, et
elujärje paranemine palganumbri kasvatamises seisnebki.
Kui teenimiseks tuleb enam
pingutada (pikemad päevad jmt) või hinnakasv saadab suuremaid arveid, siis ei
saa palgakasvu ja elujärje parandamise vahele võrdusmärki panna. Ka SKP kasvu
imetlemiseks tuleb arvestada sellega, kust (millisest sektorist) see tuleb ja kuidas
see jaguneb.
Lähme arvude juurde. Enne
konstateerigem seda, et meil on palju neid, kellel läheb varasemast paremini,
kuid on ka neid, kellel läheb halvemini. On neid, kelle elujärge pole ajaratas puudutanud.
Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% (288 600)
ja absoluutses vaesuses 8% (104 700) Eestimaalastest. Palgasaajate kõrval toimetavad
ühiskonnas ka need, kellel selline sissetulek puudub. Olgu nendeks siis lapsed,
vanurid, töötud või mõne teise sotsiaalse grupi esindajad.
Keskmine brutopalk ja hinnatõus
2003 - 2013
Periood
|
Brutopalk
|
Kasvu %
|
Hinnakasv (THI)
|
2003
|
430
|
|
|
2004
|
466
|
8%
|
3,00%
|
2005
|
516
|
11%
|
4,10%
|
2006
|
601
|
16%
|
4,40%
|
2007
|
725
|
21%
|
6,60%
|
2008
|
825
|
14%
|
10,40%
|
2009
|
837
|
1%
|
0,10%
|
2010
|
840
|
0%
|
3,00%
|
2011
|
882
|
5%
|
5,00%
|
2012
|
928
|
5%
|
3,90%
|
2013
|
992
|
7%
|
2,20%
|
Allikas: Statistikaamet
Kasvude (palk ja hinnad) vahe on
kahekordne, kuid tarbimisstruktuur (suurem osa kulub toidule ja eluasemele) teeb
omad korrektiivid. Inflatsiooniline mõju on tabelist nähtust suurem. Toiduhindade
ja elamispinnale tehtavate kulutuste hinnakasv on suurem.
Leibkonna kulude struktuur (2012) ja THI
muutus:
Kululiik
|
% kuludest
|
THI 2004-2013*
|
Toit ja
alkoholita joogid
|
27%
|
59%
|
Eluase
|
18%
|
105%
|
Transport
|
12%
|
37%
|
Side
|
6%
|
-26%
|
Majapidamiskulud
|
6%
|
17%
|
Rõivad ja
jalatsid
|
5%
|
32%
|
Vaba aeg
|
9%
|
14%
|
Alkoholjoogid
ja tubakas
|
4%
|
77%
|
Restoranid ja
hotellid
|
3%
|
62%
|
Tervishoid
|
3%
|
35%
|
Haridus
|
1%
|
36%
|
Keskmine
|
|
48%
|
* THI
muutus 2013. aastal võrreldes 2004. aasta keskmisega
Allikas: Statistikaamet
Võrrelgem meie sissetulekute muutust
teiste riikidega. Et arvud võrreldavad oleksid, siis kasutan Eurostati ostujõupariteetide
(PPP) alusel arvutatavat ühikut (PPS), millest on hinnatasemete erinevused kõrvaldatud
ja mis näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.
Leibkonnaliikme sissetuleku muutus
2003-2012
Riik
|
Muutuse %
|
PPS* kasv
|
Soome
|
46%
|
7147
|
Saksamaa
|
32%
|
6197
|
Slovakkia
|
67%
|
5671
|
Rootsi
|
32%
|
5578
|
Taani
|
33%
|
5320
|
Austria
|
25%
|
5030
|
Eesti
|
67%
|
4913
|
Prantsusmaa
|
22%
|
4155
|
Belgia
|
21%
|
3992
|
* ostujõupariteetide
(PPP) alusel arvutatav ühik, millest on hinnatasemete erinevused kõrvaldatud ja
mis näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.
Allikas: Eurostat
Väiksem protsent, suurem
sissetulek. Põhjanaabrid on kümne aasta tagusest meist veelgi paremal järjel. Tootlikkusest
suurema tulu (ja riikliku maksutulu) taga ajamine on silmapete, mis oma eesmärki
ei täida. Seda muidugi juhul, kui eesmärgiks on inimeste elujärje parandamine,
mitte suuremate numbrite taga ajamine.
Palganumbri ja sisemajanduse
kogutoodangu kõrval on ka teisi numbreid, millele elukeskkonnale hinnangute
andmisel tugineda. Summa on liidetavatest olulisem.
Väga hea pilt leitud ;)
ReplyDelete