Igiliikurid ei tööta

Hinnangud on alati subjektiivsed, kuid ühiskonnas toimuvatele protsessidele võiksime neid võimalikult erapooletult anda. Üksikute näitajate võimendamine eksitab.

Ka kümmekond aastat tagasi panid makroökonoomilised näitajad rusikatega rinnale taguma ja suurtest edusammudest unistama. Nii jäigi murepilvede kogunemine märkamata. Ühtäkki muutus reaalpalgakasv negatiivseks, rekordeid püstitanud majanduskasv asendus kahekohalise langusega. Rikaste klubisse jõudmise plaanid tuli pööningule viia.  

Igiliikureid on ehitatud sajandeid, kuid tööle need ei hakka. Hoog raugeb vaatamata sisse lükatud suurele kiirustele ja takistuse minimiseerimisele. Sarnane mõju on tootlikkusest kiiremal palgakasvul. Hindade kergitamisega saab takistust minimiseerida, kuid väline deflatsioonisurve paneb ka sellele piirangud peale. Eelmisel aastal mõõdeti tarbijahinnaindeksit (THI) miinusmärgiga. Selle aasta märtsis oli näitaja aastatagusega võrreldes -0,6%.

Oleme kümne aasta taguse tsükliga sarnases faasis. Ka siis kasvasid palgatasemed tootlikkusest kiiremini ja riigikulude tegemisel valitses ülev meeleolu. Ka siis püstitasid maksulaekumised uusi rekordeid.

Eksivad need, kes arvavad, et elujärje paranemine palganumbri kasvatamises seisnebki.

Kui teenimiseks tuleb enam pingutada (pikemad päevad jmt) või hinnakasv saadab suuremaid arveid, siis ei saa palgakasvu ja elujärje parandamise vahele võrdusmärki panna. Ka SKP kasvu imetlemiseks tuleb arvestada sellega, kust (millisest sektorist) see tuleb ja kuidas see jaguneb.

Lähme arvude juurde. Enne konstateerigem seda, et meil on palju neid, kellel läheb varasemast paremini, kuid on ka neid, kellel läheb halvemini. On neid, kelle elujärge pole ajaratas puudutanud. Statistikaameti andmetel elas 2013. aastal suhtelises vaesuses 22,1% (288 600) ja absoluutses vaesuses 8% (104 700) Eestimaalastest. Palgasaajate kõrval toimetavad ühiskonnas ka need, kellel selline sissetulek puudub. Olgu nendeks siis lapsed, vanurid, töötud või mõne teise sotsiaalse grupi esindajad.

Keskmine brutopalk ja hinnatõus 2003 - 2013

Periood	Brutopalk	Kasvu %	Hinnakasv (THI)
2003	430
2004	466	8%	3,00%
2005	516	11%	4,10%
2006	601	16%	4,40%
2007	725	21%	6,60%
2008	825	14%	10,40%
2009	837	1%	0,10%
2010	840	0%	3,00%
2011	882	5%	5,00%
2012	928	5%	3,90%
2013	992	7%	2,20%

Allikas: Statistikaamet

Kasvude (palk ja hinnad) vahe on kahekordne, kuid tarbimisstruktuur (suurem osa kulub toidule ja eluasemele) teeb omad korrektiivid. Inflatsiooniline mõju on tabelist nähtust suurem. Toiduhindade ja elamispinnale tehtavate kulutuste hinnakasv on suurem.  

Leibkonna kulude struktuur (2012) ja THI muutus:

Kululiik	%  kuludest	THI 2004-2013*
Toit ja alkoholita joogid	27%	59%
Eluase	18%	105%
Transport	12%	37%
Side	6%	-26%
Majapidamiskulud	6%	17%
Rõivad ja jalatsid	5%	32%
Vaba aeg	9%	14%
Alkoholjoogid ja tubakas	4%	77%
Restoranid ja hotellid	3%	62%
Tervishoid	3%	35%
Haridus	1%	36%
Keskmine		48%

* THI muutus 2013. aastal võrreldes 2004. aasta keskmisega

Allikas: Statistikaamet

Võrrelgem meie sissetulekute muutust teiste riikidega. Et arvud võrreldavad oleksid, siis kasutan Eurostati ostujõupariteetide (PPP) alusel arvutatavat ühikut (PPS), millest on hinnatasemete erinevused kõrvaldatud ja mis näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.

Leibkonnaliikme sissetuleku muutus 2003-2012

Riik	Muutuse %	PPS* kasv
Soome	46%	7147
Saksamaa	32%	6197
Slovakkia	67%	5671
Rootsi	32%	5578
Taani	33%	5320
Austria	25%	5030
Eesti	67%	4913
Prantsusmaa	22%	4155
Belgia	21%	3992

* ostujõupariteetide (PPP) alusel arvutatav ühik, millest on hinnatasemete erinevused kõrvaldatud ja mis näitab euro (EUR) tegelikku väärtust.

Allikas: Eurostat

Väiksem protsent, suurem sissetulek. Põhjanaabrid on kümne aasta tagusest meist veelgi paremal järjel. Tootlikkusest suurema tulu (ja riikliku maksutulu) taga ajamine on silmapete, mis oma eesmärki ei täida. Seda muidugi juhul, kui eesmärgiks on inimeste elujärje parandamine, mitte suuremate numbrite taga ajamine.

Palganumbri ja sisemajanduse kogutoodangu kõrval on ka teisi numbreid, millele elukeskkonnale hinnangute andmisel tugineda. Summa on liidetavatest olulisem.