Pole kahtlust, et Eesti ühiskonnakorraldus vajab saneerimist. Vaieldakse vaid selle üle, millest alustada (maksusüsteem, haldusreform, riigihangete läbipaistvus jne). Kuni üldsus pole seisukohtade kujundamisse kaasatud, seni vaidlused ei vaibu. Huvigrupid jäävadki „teki“ pärast jagelema. Demokraatiaks valimiste korraldamisest ei piisa. Ühisseisukohtade kujundamine peab algama alt ehk massidest, mitte ülalt ehk otsustajatest.
Suuremate erakondade nimekirjades on kümneid tuhandeid, kuid seisukohtade kujundamises räägivad kaasa vähesed. Küsitluste andmete järgi pidavat erakondades toimuvaga kursis olema alla 10 protsendi parteilastest, seisukohtade kujundamises räägib neist kaasa veelgi vähem.
Demokraatiavaegus uputab meid korruptsioonilainetesse. Korruptandid õõnestavad elukeskkonda kiiremini, kui toimub majanduskasv. Polnud saladus, et Venemaa president oli oma küllaltki tagasihoiliku palga juures üks maailma rikkamaid mehi. Nüüd saime teada, et ka Ukraina president on ülirikasja ka Islandi peaministril on varjatud varasid. Panama rahapesuahela leke tõi üht-teist päevavalgele. Nüüd on aja küsimus, mil Panama firmade omanikeringist lekivad hõimukangelaste nimed. Panama skandaalis seostatakse Eestit 880 ettevõtte, seitsme kliendi ja 80 osanikuga.
Protsessid ühiskonnas ja Panama skandaal kinnitavad, et vajame rohkem demokraatiat. Demokraatial on mitmesuguseid vorme, kuid üldsuse seisukohtadega manipuleerimisel ei tohiks selles kohta olla. Valitsusliikmetel tuleb vastutama hakata, riigikogus langetatavad otsused peavad alluma ühiskonnaliikmete enamiku kontrollile. Vähem oluline sellest, mida otsustada, pole viis, kuidas seda teha. Demokraatlikke lähenemisi ausse tõstmata pole meie kogukonnal Maarjmaal tulevikku.
Väga huvitav lugemine ;)
ReplyDelete