Kuidas ma direktorina keelasin autode tankimise Eestis....

Reformid paistavad liiva jooksvat, isegi arutelud nende üle takerduvad erakondade vahelistesse takistustesse. Senistest reformidest meenub üksnes rahareform, mida - vaatamata paljude inimeste traagikale - võib lugeda edukaks. Peale nimetatu ei meenu ühtegi teist reformi, millega oleks kaasnenud soovitud tulemusi.
Vaatamata reformide pakilisusele jõuavad arutelud nende üle tupikusse.
Headest komponentidest valmistatud ühepajatoit ei olegi nii maitsev, kui selle valmistamisel ei ole järgitud üksikute komponentide sobivuse põhimõtteid. Üksnes lusikatäis liigset soola või mõne komponendi lisamata jätmine võib ahvatleva roa muuta söömiskõlbmatuks.
Sama kehtib ka ühiskonnakorralduse kohta, milles tehtavad muudatused peaksid olema tasakaalukad, ühiskonna arengut toetavad. Ainult sellega tagame soovitud arengut ja riikliku järjepidevust.
Paraku ei ole suutnud partokraatilik demokraatia tagada soovituid arenguid. Erinevatest vastuolulistest ideedest on segatud kokku kodanikele mitte kõlbulik poliitkompott.
Ebaõnnestumiste jada algas 2007. aastal riigikulude põhjendamatult kiire planeerimisega, mis kallutas ühiskonna soovide ja võimaluste telje kreeni, halvates sama sellega ettevõtluskeskkonnas soovitud arengut.
Viimast äpardumist polegi vaja kaugelt otsida. Hiljutine käibemaksu, aktsiiside ja ressursimaksude tõstmine on näide sellest, mida ei oleks tohtinud teha. Lisaeelarve menetlemise käigus erakondade dogmadest valminud poliitkompott ei ole söödav. Selle toksilisus hävitab isegi soodsamate arengute lootuse.
Parteipoliitilisi dogmasid kummardav esindajatekoda on teinud ridamisi valesid otsuseid, milledes on eiratud kõige elementaarsemaid majandusteoreetilisi põhimõtteid. Majanduslanguse tingimustes maksukoormust tõsta ei tohi. Vastasel juhul suureneb veelgi töötute arv, vähenevad riigitulud ja suurenevad riigi haldamiskulud.
Toon selle tõestuseks näite oma praktikast.
2008. aasta alguses toimunud kütuseaktsiiside muutusega tõusid meie tarnijate pakutavad diiselkütuste müügihinnad konkurentidest kõrgemaks. Müügisoodustusi arvestades olid hinnad Rootsis kuni 3% soodsamad.
Rahvusvahelise kaubavedudega tegeleva ettevõtte finantsdirektorina keelasin autode tankimise Eestis. Samamoodi käitusid arvatavasti ka teised rahvusvaheliste kaubavedudega tegelenud ettevõtted.
Tulemuseks oli Eesti tegutsevate ettevõtete müügikäivete langus, mille tõttu langes riigi oodatud maksutulu.
Aasta tagasi lõpetas mainitud ettevõte tegevuse Eestis. Tegevus jätkus Norras, kus tööjõumaksud nimetatud valdkonnas olid Eestiga võrreldes 10% madalamad. Töövõtjaid see rõõmustas (sest säilis töökoht, millele lisandus veel nelja aastase töötamise järel kaasnev sealse pensioni saamise õigus), firma oli tagasi konkurentsis.
-->
Tegemist oli üle 100 miljoni kroonise käibega ettevõttega, kes teenis riigile kümnetes miljonites kroonides maksutulu. Tulu laekus riigile ka ettevõtte lepingupartneritest alltöövõtjatelt ja tarnijatelt.
Toodud näide kinnitab, et Riigikogu poolt kinnitatud käibemaksu, aktsiiside ja ressursimaksude tõstmisega saavutatakse vastupidine tulemus - riigitulud vähenevad veelgi.
Maksukoormuse kasv viib meie riigi rahanduse praegusest veelgi suuremasse kaosesse. Oodatud maksulaekumisi ei järgne, tarbijate tehtavad kulutused vähenevad veelgi. Töötus ammutab uut jõudu, puudustes kannatanute arv kasvab.
Eesti ühiskonnakorraldus vajab reformimist. Sellega viivitamine ei võimalda ebasoovitavaid tendentse murda.
Partokraatial põhinev otsustamine on näidanud oma nõrkust - ühiskonna allakäiku ei peatu. Enamus ühiskondadest on (peale ehmatust) stabiliseerumas, meie vähikäigul aga ei paista isegi lõppu.
Miks saavad inimesi esindada poliitilisel maastikul üksnes erakonnad?Seda tuleks võimaldada teha ka teistel - ka teistel kodanikualgatusel tekkinud liitudel ja ühendustel..Oleme ületähtsustanud erakondade panust demokraatiasse, samas alahinnanud kodanikualgatust. Esindama peaksid need, keda volitatakse, mitte need, kellele võimulolijad loa annavad. Inimesed ei usalda erakondi. Kinnitavad seda kas või regulaarselt läbiviidavad uuringutulemused kui ka Euroopa Parlamendi valimistulemused.
Uue Riigikogu koosseisu valimine ei taga oodatud tulemust, sest toimiv valimisseadus ja erakonnaseadus summutab igasuguse rahvaalgatuse.
Kuluhüvitistel ja erisoodustustel toimuv esindamine ei toimi. Vajame esindamisel solidaarsust ja üksmeelt, mitte vastandamist ja üksteisele ärategemist.
Eestis elab ligikaudu kuussada tuhat tööd omavat inimest. Meil ei mõtet väikeses ressursiga demokraatiat mängida.
Partokraatial põhinev esindamine vajab muutmist. Kodanikel peaks olema suurem valikuvõimalus. Riigikogu erinevad koosseisud on näidanud, et kehtiva valimis- ja erakonnaseadusega reguleeritud keskkonnas valituks osutunud ei hooli kodanikest. Aga just sellise mulje jätab nende liigne pühendumus enda heaoluga tegelemisel.
Demokraatlikus ühiskonnas on oluline arvestada rahva meelsusega. Vastasel juhul tekkib kodanikuallumatus, süveneb kaos.
Demokraatia vajab reformimist. Seda tuleks alustada muudatusest seadusandluses, mis kärbiksid partokraatide monopoolseid õigusi, samas aga innustaksid kodanikualgatuse levikut ühiskonnas.
Taasiseseisvuse kehtestamisel eristusime teistest ühiskondadest laulva revolutsiooniga. Seekord võiksime eristuda kodanikualgatusel läbiviidava ühiskonnakorralduse reformiga, millega saavutaksime üksmeelsuse - kasvaks kodanike austus riigi vastu, valitsejad innustuksid ohvrimeelsusest ja kodanike teenimisest.
Vajame uut laiapõhjalist ühiskondlikku lepet, mille sünd erakondade poliitilise monopoli rüpes paistab võimatuna. Partokraatlikel dogmadel põhinevad arutelud viivad meid tupikusse.

Maksukoormust ühiskonnas hinnatakse valesti

Oleme harjunud erinevate edetabelitega, mis aitavad meil kujundada seisukohti erinevates küsimustes. Seda, et edetabelite koostamisel kasutatakse erinevaid metoodikaid ja võrreldamatuid algarve, teadvustame vähem. Nii võib näiteks parimaks sportlaseks ühel ja samal alal osutuda valituks mitu sportlast – üks hetkel parima tulemuse eest, teine hooaja stabiilsuse (aritmeetiliselt kõrgim keskmise koht) eest, kolmas suurvõistluse võitmise eest jne.

Samamoodi saab riikide maksukoormuse hindamisel saada erinevaid tulemusi. Ühiskond hindab maksukoormust lihtsustatud, mis viib paratamatult valede otsuste tegemisele. Maksukoormusest ei anna ülevaadet üksnes riigieelarve- ja omavalitsuste maksutulu ja sisemajanduse kogutoodangus jagatis. Arvestada tuleks ka varjatud- ja imaginaarseid maksusid, mille osa on eestlastel teiste riikidega võrreldes suur.

Nõustun prof. Ülo Ennustega, kes väidab, et maksukoormus Eestis on kõiki makse arvestades üle 50%., samas kui riigieelarve järgi oli see Eurostati andmetel 2007. aastal 33,1%.

Lisaks varjatud- ja imaginaarsetele maksudele tuleks maksukoormuse hindamisel arvestada ka seda, mida kodanikele maksude eest vastu saavad. Siin on küll põhjust punastamiseks. Sotsiaalne kindlustatus seisab riigis õblukestel jalgadel, isegi elementaarsed konstitutsioonilised põhiõigused on paljudele tagamata.

Nii nagu ei anna statistiline sisemajanduse kogutoodang pilti kodanike jõukusest, nii ei piisa ka ühiskonnaliikmete maksukoormuse hindamiseks üksnes riigieelarve- ja omavalitsuste maksutulu ja sisemajanduse kogutoodangu jagatisest.

Kodaniku tahet tuleb arvestada

Miks peavad inimesi esindama poliitilisel maastikul üksnes erakonnad?
Seda tuleks võimaldada teha ka teistel - kõikvõimalikel liitudel, ühendustel, nendel, kes seda ka tegelikkuses teevad.

Me ületähtsustame erakondade panust demokraatiasse, samas alahindame kodanikualgatust. Esindama peaksid need, keda volitatakse, mitte need, kellele võimulolijad loa annavad.
Inimesed ei usalda erakondi. See on fakt.

Just seetõttu tulekski lõpetada erakondade rahastamine ja võimaldada kõikidel ühendustel ja liitudel esindada valijaid poliitilisel maastikul.

Koalitsioon vajab toetust

Targutajatest meil puudust ei ole. Valimisteeelsel perioodil on neid aga eriti palju – kõik nad soovivad silma paista ja paremat pala endale kahmata.
Kuidas saab üldse keegi valitseda või protsesse juhtida, kui kraaksujate parv selle tegemist pidevalt segab.Halvustamise, parastamise ja targutamise asemel tuleks lasta koalitsioonidel tekkida ja tegutseda. Lasta neil oma parema nägemise järgi tegutseda, siis saab midagi ka nõuda – kaasneb ju sellega vastutus.
Asju ei tohiks vägisi kokku sobitada. Üksikutest maitsvatest komponentidest valmistatud supp ei olegi nii maitsev, kui see algul tundub. Erinevate inimeste kaunimatest näoosadest kokku sobitatud kujundist saame aga monstrumi.Öeldu (head asjad ei pruugi kokku sobida) kehtib ka ühiskonnakorralduse kohta. Protsesse tuleb vaadata tervikuna ja muutuses, mitte pühenduda üksikutele komponentidele.Soovigem parem (ükskõik millisele tekkivale) koalitsioonile tuult tiibadesse ja pühendugem oma tegemistele.