Selleks, et Toompea „saastast“ vabastada, tuleb muuta seadusandlust.
Praeguste seadusandluse tingimustes valimised suurt midagi ei muuda. Muutuvad küll mõnevõrra isikliku kasuahnuse peal olevate „esindajate“ jõustruktuurid, kuid sisulist muudatust see kaasa ei too. Muutub vorm, kuid sisulist muutust ei tule - poliitiline kultuuritus, ükskõiksus elanike käekäigu vastu ja rumalus jäävad domineerima.
Kehtiva seadusandluse juures rahva tahtest rääkimine on kummaline, näitab rääkija võhiklust ja hoolimatust.
Kui tahta tõesti järgida rahva tahet, siis tuleks alustada saseaduskeskkonna ( valimisseadus, erakonnaseadus) muutmisest, mis võimaldaks rahval hakata (vähemalt) tundma ennast peremehena omas kodus, mitte jäädagi lõdisema Toompea tõmbetuulte ja tujude kätte.
Alles siis on mõtet arutada erakorraliste valimiste otstarbekust, rääkida rahva nimel tahtest.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment