Aritmeetiline keskmine meie elus

Statistiliste võrdlusandmete avaldamine ajendab inimesi paratamatult enda eluolu nendega kõrvutama, ajendades paljusid tegevustele, mis võiksid neid viia unelmate maale - "keskmiste" hulka. Sellist toimet avaldavad ka tegelikkuses mitteeksisteerivad abstraktsed näitajad, mille hulka võib arvata igasugused aritmeetilised keskmised, kus mõõdik leitakse matemaatilise tulemiga, milles kõikide liidetavate summa jagatakse selle hulgaga.Kuna avalikkusele suunatud informatsioon on paljudele tegutsemise ajendiks, siis on oluline arvestada selle arvulise näitaja vastavust tegelikkusele, mis välistaks inimeste poolt ebareaalsete eesmärkide püstitamise.Inimese loomuses on ju tahtmine olla oma kaaslastest millegi poolest parem ja edukam, olgu selleks mõõdikuks siis tervis, töötasu, mingi materiaalne väärtus (korter, auto jmt) või kas või anne. Ebaõige informatsioon, mida saab tõlgendada mitmeti, võib põhjustada inimestes asjatuid pingeid, halvendades seejuures liigse stressi mõjul oluliselt nende elukvaliteeti.Selleks, et midagi varjata või vett sogada, on mõttekas rääkida igasugustest aritmeetilistest keskmistest. Selline keskmine võimaldab endasse peita mõlema poole äärmusi - neid, mis võivad tekitada liigset uudishimu või kellegi pahameelt. Statistiline keskmine kui näitaja peaks andma elanikkonnale vajaliku sõnumi sellest, mis ühiskonnas toimub. Kas see ka tegelikult nii on?Keskmine palk jääb enamikule püüdmatuksVõtame näiteks statistikaameti iga kuu avaldatava keskmise töötasu, mille igakuine avaldamine on tekitanud mulle palju lisatööd - pean aina kinnitama oma töökaaslastele ja lähedastele, et vaatamata nende allapoole keskmist jäävale töötasule, on nad väga tublid töötajad ja toredad inimesed. Tundub, et minu siirastest kinnitustest hoolimata on paljudel neist seda raske uskuda ning leppida oma statistiliselt madalama positsiooniga ühiskonnas.Nimetatud näitaja olulisust võimendab selle kasutamine ühiskonna edukuse (heaolu) näitajana, mille on kujundanud erisoodustustes mõnulevad poliitikud. Elanike edukuse pidev võrdlemine keskmise statistilise töötasuga põhjustab paljudes inimestes tervistkahjustavat stressi ja valede otsuste tegemist. Seda, et keskmist või sellest kõrgemat tulu teenib igast neljast inimesest ainult üks ning suuremal osal jääbki keskmine püüdmatuks, tajuvad vähesed. Liidetavate suurenemisel kerkib ju paratamatult ka nende keskmine - mida enam tõuseb inimeste tulu, seda kaugemale nihkub senine keskmine. Seega, vaatamata töötasude pidevale tõstmisele, jääb ka tulevikus suurem osa inimesi teenima alla selliselt arvutatavat töötasu.Miks ei räägita keskmisest jalanumbrist?Ka keskmise eluea pikkuse aritmeetiline kajastamine tundub ebaõigena, sest see võib omakorda avaldada mõju inimeste elukvaliteedi langusele. Tulevikupildil on oma osa elukvaliteedi mõjutamisel. Kurbusega võin kinnitada, et statistilise madala eluea tõttu ei usu suur osa eesti meestest, et neil on lootust kunagi pensionipõlve nautida. Kui statistika andmetel on tõenäosus pensionini elada väike, siis milleks on tarvis koguda sääste pensionifondidesse ja järgida üldse tervislikke eluviise? Selliseid vastuseid olen kuulnud paljudelt üle keskea meestelt, kelle tähelepanu olen juhtinud säästude olulisusele või siis nende üha kasvavale alkoholilembusele. Vaatamata minu ponnistustele suurendada nende väljavaateid pikemale elueale, usutakse pigem ikka "keskmist" ning ollakse veendunud, et väljavaated pensionipõlve nautimiseks on nullilähedased. Raske on eristada põhjust ja tagajärge, kuid perspektiivitu vanaduspõli on kindlasti paljudele üheks ajendiks, mis sunnib neid nautima oma alkoholiga immutatud eluküünla sära.Millegipärast ei räägita keskmisest jalanumbrist, keskmisest kehakaalust või siis mingist muust analoogsest näitajast, sest viimased ei anna ühiskonnaliikmetele olulist informatsiooni. Miks me siis rõhutame vahetpidamata teatud aritmeetilisi keskmisi arve (palganumbreid või siis eluea pikkust), mis on samasugused abstraktsed, mittemidagiütlevad arvud?Keskmise moodustab määravam osaKeskmine on ikka selline näitaja, mille moodustab määravam osa. Keskmise töötasu kontekstis oleks suurim inimrühm see, kes teenib mingis vahemikus saadavat töötasu. Primaarne on inimeste arv, mitte rahamass. Eluea puhul oleks tegemist elueaga, milleni õnnestub suuremal osal inimestel elada. Inimeste elukvaliteedi hindamisel ei tohiks kasutada mingeid aritmeetilisi keskmisi, vaid ikka tegelikke keskmisi (mediaane), mis annaksid elanikkonnale olulist informatsiooni ja suuniseid. Keskmine peab olema ikka keskmine, mitte mingi arvude jada jagatis, millega ei ole tegelikult midagi peale hakata. Aritmeetiline keskmine sõidukiirus 60 km/h võib osutuda juhile palju ohtlikumaks kui 100 km/h harrastavale sohvrile, juhul kui ta kas või korrakski vajutab ohtlikul teelõigul gaasipedaali põhja.Nii nagu kaunimatest osadest kokku monteeritud näolapist saadakse maitsetu ja mittemidagiütlev inimene, nii on ka igasugused keskmised eluvõõrad näitajad, mida kusagil tegelikkuses enamasti ei eksisteeri.

Võidelda on mõtet põhjustega, mitte tagajärgedega

Vaieldamatult mõjub igasuguste meelemürkide järjepidev kasutamine negatiivselt elukeskkonnale ja inimese genofondile, mistõttu on paljud ühiskonnad kehtestanud erinevaid piiranguid nende turustamisele ja tarbimisele. Alkohol on üks narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest, mis on ühiskonnas aktsepteeritud ja lubatud kasutada elanikkonna mõnuainena, mis teeb selle kõrvalnähtudega (alkoholism, vägivald jmt) võitluse raskeks.Ühiskonna halvustav hoiak on arvatavasti üheks mõjusamaks vahendiks, mis aitaks vähendada alkoholi tarbimist noorte hulgas, mis on tulevaste alkohoolikute taimelavaks.Alkoholismiga võitlemine tundub praegu poliitilisele eliidile olevat in, kuna see võimaldab erilise pingutuseta suurendada võimul püsimiseks olulist poolehoidjate kontomahtu, milleks valimiste eel tuleks kulutada hulgaliselt väärtuslikke kroone. Nimetatud põhjusel püüavadki erakonnad trügida üksteise võidu alkoholivastaste väljaütlemistega esile, kusjuures arvatavasti teadvustamata tegelikku probleemi. Enamik koolijütse teavad, et igale jõule rakendub vastujõud. Sama reegel kehtib ka tegevuse kohta - igale uuele tegevusele rakendub kohe mingi vastutegevus. Sellest tulenevalt ongi müügipiirangute kehtestamisel, müügilitsentside äravõtmisel, reklaamiaja lühendamisel või mingil muul üksikul aktsioonil alkoholi tarbimise ohjeldamisele väike mõju. Tuginedes vanasõnale, mis vihjab keelatud viljade erilisele magususele, ei saa välistada piirangute kehtestamisel isegi vastupidiseid tulemusi. Kindlasti leidub meie hulgas neid, keda ajendavad need hoopis enam kanget märjukest tarbima. Piirangute tulemusi ei ole võimalik ennustada, neid on peaaegu võimatu hiljem ka kontrollida. Selleks, et vabaneda umbrohust, tuleb hävitada selle juur. Meelemürkide tarbimise leviku ohjeldamiseks on oluline leida selle põhjused, mitte raisata defitsiitseid ressursse tagajärgedega võitlemisele. Mõnikord on targem lasta põlev maja maatasa lõõmata kui tegelda lobudiku kustutamisega, millega nagunii pole hiljem midagi peale hakata, sest kuumusest kahjustatud seintel puudub varasem kandevõime. Valikute tegemiseks vajatakse informatsiooni. Nimetatud põhjustel ongi väga oluline selgitada alkoholi liigtarbimise põhjused, mis võimaldaks kasutada sellega võitlemiseks (kui seda vaja on) õiget strateegiat ja taktikat.Omamata tõsiseltvõetavat alkoholi tarbimist kajastavat statistikat, tundub isegi väide elanikkonna üha suurenevast alkoholilembusest ebatõesena. Erinevate perioodide alkoholimüügi käivete võrdlust või siis suurenevat tabatud roolijoodikute arvu ei saa pidada piisavateks argumentideks järelduste tegemisel. Meenuvad aastakümnete tagused ajad, mil meie ümbrust ilmestasid alkoholimürgistuse nähtudega tuikuvad ja pooloimetud inimolevused, kelle majutamiseks toimisid kainestusmajad. Alkoholijoobes või siis jääknähtudega kaaslased ei üllatanud kedagi. Tööle mitteilmumine viinakuradiga sekeldamise pärast ei olnud mingi haruldus. EÜE ja EÕM olid kohad, kus alkoholi tarbimine oli popp. Koolipeod ja alaealiste sünnipäevad ei möödunud alkoholita.Ei ole oluline, kas alkoholi tarvitatakse varasemast rohkem või vähem. Oluline on teada, miks otsivad paljud meist võimalust põgeneda reaalsusest. Ainult seda vastust teades on võimalik jõuda soovitud tulemuseni. Võitlus tagajärgedega ei ole andnud kusagil oodatud tulemusi. Isegi põhjanaabrid tarbivad endiselt suurtes koguses meelemürke, vaatamata alkoholimüügi karmile riiklikule regulatsioonile ja elanikkonna sotsiaalsele turvalisusele. Austraalias ei ole suudetud murda aborigeenide liigset alkoholilembust. Samal ajal ei tunta seda pahet mitmetes traditsioonilistes kultuurikeskkondades (India, Hiina jt). Inimesed suudavad nautida üksteise seltskonda (sünnipäevad, pulmad jmt) ilma alkoholi tarbimata, mis oleks näiteks meie kogukonnas lausa mõeldamatu. Miks ikkagi, vaatamata justkui arenenud ühiskonnakorrale, otsitakse reaalsusest põgenemiseks võimalusi? Kas ei avalda sellele mõju lootusetuse toimel (võimaluse puudumisel midagi muuta) süvenev inimeste ükskõiksus, mida tingivad ebaõiglaselt toimivad ühiselureeglid, kus demokraatia eksisteerib ainult loosungitel ja eliidile on lubatud see, mis on teistele keelatud? Ebademokraatlik riigivalitsemine, mida ilmestab ahnus ja enesekesksus, tundub olevat saavutanud ülemvõimu ühiskonnas kehtestatud kokkulepete (reeglite) üle. Peaks ju „valitud“ eliidi missiooniks olema kodanike eest hoolitsemine, neile eksistentsiks vajalike võimaluste loomine, mille saavutamine ilma nende eneseohverdamiseta ei ole lihtsalt võimalik. Seda, et valitsejad karistavad tervisespordi harrastamist, ühisürituste korraldamist ja hariduse omandamist kopsakate maksudega, endale seejuures privileege krabades, kodanike eest hoolitsemiseks küll nimetada ei saa.Elame ühiskonnas, kus eliidile tundub olevat nende isiklik heaolu palju olulisem kui elanike oma, kogukonna käekäigust ülimuslikumaks on saanud isegi Euroopa Liidu heaolu.Selleks, et järjestada alkoholi tarbimise põhjused olulisuse järjekorras, oleks mõistlik anda teemaga tegelemine sõltumatule spetsialistidest koosnevale uurimisgrupile, kelle järeldustele tuginemine võimaldaks koostada soovitud tulemusteni viiva riikliku tegevuskava, milles ei tohiks leiduda kohta populismil.„Tule taevas appi!“ on palunud peaminister. Meelemürkide populaarsuse vähendamisega peaksime küll ise hakkama saama. Selleks aga tuleks tagajärgedega võitlemise asemel (müügi- ja reklaamipiirangud seda ju on) pühenduda enam alkoholi liigtarbimise põhjuste väljaselgitamisele. Francois de La Rochefaucauld on öelnud: „Paljude tegude taga, mida peetakse naeruväärseks, on targad ja kaalukad motiivid.“