Vesi on organismile kasulik, kuid seda ei tasuks hingetorusse valada

Kütuseaktsiisi kergitamisest pole pääsu. Riigikassa laekumisest on saanud eesmärk omaette. 

Minda paneb aga imestama see, kui positiivse küljena esitatakse deflatsiooni ohjamist. 

Mõõdukas (kuni kahe peotsendiline) inflatsioon on hea üksnes seetõttu, et see kasvatab ettevõtete tulubaasi. Tulubaasi kasv innustab investeerima ja majandustegevusse panustama. Mida kõrgemat hinda makstakse, seda kõrgem on tulu. 

Kütuseaktsiisi kergitamisel on vastupidine mõju – erasektori käsutuses olevad summad vähenevad. 

Otsuste langetajad võiksid mõista, kuidas protsessid ühiskonnas toimivad. 

Vesi on organismile kasulik ja hädavajalik, kuid seda ei tasuks hingetorusse valada. See lõppeb halvasti. Sama on ka kütuseaktsiisi kergitamiseaga. Sellega ei kahjustata üksnes majanduskeskkonda, sellega nülitakse ka eestlaste reaaltulusid. 

Kütuseaktsiiside kergitamine on väga vale otsus. Seda nii ajas, kui ka ruumis.

Eesti maksusüsteem seisab valedel jalgadel

Riigikogu koosseisu eesootavatel aruteludel riigieelarve üle ei peaks rõhuasetus olema katteallikate otsimisel, vaid olemasolevate vahendite õiglasemal jagamisel ja riigikorralduse efektiivsemaks ning taskukohasemaks muutmisel.

Sõiduautode erisoodustusmaksu kogumine, ettevõtete arvete deklareerimine, aktsiiside kergitamine ja muu analoogne tegevus jõukust ei kasvata. Maksulaekumise netotulu kasv ei tule maksumaksjate pitsitamisest, vaid elanike ostujõu kasvust.
Et mitte üldsõnaliseks jääda, võrdlen USA ja Eesti maksulaekumisi. Esimest nimetatakse immigrantide mekaks, teisest lahkutakse. Selline antagonism ei tulene ühiskonnakorralduse vanusest, vaid nende lähenemisest. Kuna elanike maksustamise ja sotsiaalsete tagatiste suhe peegeldab riikide suhtumist kodanikesse, visakem pilk mainitud riikide maksulähenemistele. Maksulaekumise struktuur on üks indikaatoritest, mis näitab ühiskonnakorralduste lähenemisi. Kasutan seda.

USA 2015. aasta riiklik maksulaekumise prognoos:
- üksikisikute tulumaks 46%;
- tööjõumaksud (sotsiaalmaks) 32%;
- ettevõtete tulumaks 13%;
- aktsiisid 3%;
- muud maksud 6%
Allikas: OMB National Priorities Project
Eesti maksulaekumine:
- üksikisikute tulumaks (sh KOV osa) 18%;
- tööjõumaksud (sotsiaalmaks) 36%;
- ettevõtete tulumaks 5%;
- aktsiisid 13%;
- käibemaks 27%
- muud maksud 1%
Allikas: 2014. aasta riigieelarve, rahandusministeerium

Milliseid järeldusi teha?
Alustan sellest, et maksulaekumine ei sõltu üksnes määradest. USAs on sotsiaalmaksumäär 15,3 protsenti (sotsiaalmaks 12,4 %; tervishoiumaks 2,9 %), Eestis 33 protsenti, kuid nende osatähtsused maksulaekumistes on võrreldavad. Vaatamata isegi sellele, et USAs praktiseeritakse sotsiaalmaksulage (üle 117 000 USD ei maksustata, 2014), Eestis ei peeta seda vajalikuks.
Tarbimismaksude osatähtsus on USA riigieelarves tühine. Eesti moodustab see 40 protsenti maksutulust. Tarbimismaksud (aktsiisid ja käibemaks) lämmatavad ettevõtluskeskkonda. Mida kõrgemaks need tõsta, seda nõrgukesemaks ettevõtluskeskkond muutub. Teatavasti on USA majandusvedur, mille silindrid töötavadavad isegi siis, kui maailmamajanduse kolvid näitavad väsimuse märke. Sealt aga jõukust kogutakse.
USAs praktiseeritakse küll meie käibemaksuga sarnast müügimaksu, kuid selle suurus on meiega võrreldes tühine (5 -7%). Eluks hädavajalike kaupade (teatud toidukaubad, väikesehinnalised ostud jmt) tarbijad on selle maksmisestki vabastatud. Eestis nõutakse 20% käibemaksu, paljudele kaupadele lisandub kopsakas aktsiis. USAs moodustavad aktsiisid 3% maksutulust, Eestis 13 %.
Vaadakem sissetulekute maksustamise erinevusi. Eestis kavandatakse tulumaksumäära langetamist, kuid USA riigieelarves moodustab selle maksu osa 59 protsenti riigieelarve maksulaekumisest. Eestis on see 23 protsenti. USAs peetakse õigeks progresseeruvat tulumaksusüsteem, Eestis ühtlast. Esimese vooruseks on maksustamisega toimetulekuraskustesse sattujate ridade kasvu ohjamine, teisel maksuhaldamise lihtsust.
Tulumaksumäärad USAs:
Sissetulek USD; maksumäär

• 0 – 9075; 10%
• 9075 – 36 900; 15%
• 36 900 – 89 350; 25%
• 89 350 – 186 350; 28%
• 186 350 – 405 100; 33%
• 405 100 – 406 750; 35%
• 406 750 ja enam; 39,60%
• Keskmiselt palgalt; 15%

Progresseeruv tulumaks ei tõsta maksukoormust. USA näide seda ei kinnita. Eestlane tasub ameeriklasest (protsendilises mõõtes) enam tulumaksu. Nominaalne maksustamine on madalam, kuid see ei tulene maksustamise lähenemisest, vaid sissetuleku kasinusest. 2013. aasta keskmiselt palgaindeksilt (44 888 USD) võeti USAs 15 protsenti tulumaksu. Eestis oli sama näitaja (1000 eurot miinus maksuvaba miinimum) 17 protsenti.
Ettevõttetulumaksulaekumised on riigiti samuti erinevad. See tuleneb suuresti sellest, et ühes riigis maksustatakse tulu täies ulatuses, teises kogutakse maksu vaid dividendidelt.
Kinnisvaramaks (meil maamaks) on mõlemas riigis kohalik maks. Summasid lähevad kohalike infrastruktuuride parandamisele. Mida kõrgemad piirkondades maksud on, seda uhkemad on infrastruktuurid, seda ihaldatumad on koolid, kuhu lapsi õppima pannakse.
Arvud võimaldavad enam järeldusi teha, kuid piirdun eelnevaga. Igaüks võib edasi mõelda. Öelda tahan veel vaid seda, et valimislubadustele katteallikate otsimisel oleks oluline teadvustada seda, et meie maksulembuse juures ei sõltu maksulaekumine enam üksikust maksumäärast, vaid inimeste ostuvõimest.
Tööjõumaksude vähendamine on õige, kuid sama tuleks teha ka tarbimise maksustamisega. Ühe langetamisega ja teise kergitamisega kaugele ei jõua.
Kui küsite, kust riigieelarvesse raha tuleb, siis vastan, et käibekasvust.